Vestmik

et Küsimuste esitamine 2   »   uz Asking questions 2

63 [kuuskümmend kolm]

Küsimuste esitamine 2

Küsimuste esitamine 2

63 [oltmish uch]

Asking questions 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti usbeki Mängi Rohkem
Mul on hobi. men----se--m---ma-hgul-t---b-r mening sevimli mashgulotim bor m-n-n- s-v-m-i m-s-g-l-t-m b-r ------------------------------ mening sevimli mashgulotim bor 0
Ma mängin tennist. M-n te-ni---yna-m-n. Men tennis oynayman. M-n t-n-i- o-n-y-a-. -------------------- Men tennis oynayman. 0
Kus on tenniseväljak? T---is----t- q-y-rda? Tennis korti qayerda? T-n-i- k-r-i q-y-r-a- --------------------- Tennis korti qayerda? 0
Kas sul on hobi? S--n-ng --viml----sh--l----g---b-r--? Sizning sevimli mashgulotingiz bormi? S-z-i-g s-v-m-i m-s-g-l-t-n-i- b-r-i- ------------------------------------- Sizning sevimli mashgulotingiz bormi? 0
Ma mängin jalgpalli. M-------o- o--aym-n. Men futbol oynayman. M-n f-t-o- o-n-y-a-. -------------------- Men futbol oynayman. 0
Kus on jalgpalliväljak? Futbo- --y-on- --ye-da? Futbol maydoni qayerda? F-t-o- m-y-o-i q-y-r-a- ----------------------- Futbol maydoni qayerda? 0
Mu käevars on valus. Qo-li--o--r---pti. Qo‘lim og‘riyapti. Q-‘-i- o-‘-i-a-t-. ------------------ Qo‘lim og‘riyapti. 0
Mu jalg ja käsi valutavad ka. O--g-m--a--o-im-ha- -gr------. Oyogim va qolim ham ogriyapti. O-o-i- v- q-l-m h-m o-r-y-p-i- ------------------------------ Oyogim va qolim ham ogriyapti. 0
Kus on arst? sh-f--or ---erda shifokor qayerda s-i-o-o- q-y-r-a ---------------- shifokor qayerda 0
Mul on auto. M---ng mash--am---r. Mening mashinam bor. M-n-n- m-s-i-a- b-r- -------------------- Mening mashinam bor. 0
Mul on ka mootorratas. Me---g -am---to----l-m -or. Mening ham mototsiklim bor. M-n-n- h-m m-t-t-i-l-m b-r- --------------------------- Mening ham mototsiklim bor. 0
Kus on parkla? t-----h j-------e-da toxtash joyi qayerda t-x-a-h j-y- q-y-r-a -------------------- toxtash joyi qayerda 0
Mul on kampsun. Me-da--vi----b-r Menda sviter bor M-n-a s-i-e- b-r ---------------- Menda sviter bor 0
Mul on jakk ja teksad. M-nd---u-tka v- -insi --im ha---o-. Menda kurtka va jinsi shim ham bor. M-n-a k-r-k- v- j-n-i s-i- h-m b-r- ----------------------------------- Menda kurtka va jinsi shim ham bor. 0
Kus on pesumasin? kir-yu-i-h-m-shi-asi--ay---a kir yuvish mashinasi qayerda k-r y-v-s- m-s-i-a-i q-y-r-a ---------------------------- kir yuvish mashinasi qayerda 0
Mul on taldrik. men-- p-asti-ka b-r menda plastinka bor m-n-a p-a-t-n-a b-r ------------------- menda plastinka bor 0
Mul on nuga, kahvel ja lusikas. M--d-----h-q,--i-ka--a q---iq----. Menda pichoq, vilka va qoshiq bor. M-n-a p-c-o-, v-l-a v- q-s-i- b-r- ---------------------------------- Menda pichoq, vilka va qoshiq bor. 0
Kus on sool ja pipar? Tuz -a qa-am--- --y--d-? Tuz va qalampir qayerda? T-z v- q-l-m-i- q-y-r-a- ------------------------ Tuz va qalampir qayerda? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keha reageerib kõnele

Kõne töödeldakse meie ajus Meie aju muutub aktiivseks, kui me kuulame või loeme. Seda saab mõõta kasutades erinevaid meetodeid. Kuid keelelistele ärritustele ei reageeri vaid aju. Viimased uuringud näitavad, et kõne aktiveerib ka meie keha. Kuuldes või lugedes teatud sõnu hakkab meie keha tööle. Ennekõike peetakse silmas sõnu, mis kirjeldavad füüsilisi reaktsioone. Heaks näiteks on sõna naeratus. Kui me antud sõna loeme, liigutame me oma ‘naerulihaseid’. Ka negatiivsetel sõnadel on mõõdetav mõju. Siin võib näiteks tuua sõna valu . Seda sõna lugedes tekib meie kehal selge valuline reaktsioon. Võiks öelda, et me jäljendame seda, mida me loeme või kuuleme. Mida elavam on sõna, seda rohkem me reageerime. Täpsel kirjeldusel on seega ka tugevam reaktsioon. Vastavas teadustöös uuriti keha aktiivsust. Katsealustele näidati erinevaid sõnu. Seal olid positiivseid ja negatiivseid sõnu. Katse käigus muutusid katsealuste näoilmed. Võis märgata nii suu kui ka otsaesise erinevat liikumist. See tõestab, et kõnel on meile tugev mõju. Sõnad on midagi enamat kui lihtsalt suhtlusvahend. Meie aju tõlgib kõne ka kehakeelde. Kuidas see täpselt töötab, pole siiani veel välja uuritud. On võimalik, et uuringu tulemustest on ka kasu. Arstid on arutlemas selle üle, kuidas paremini patsientide ravida. Paljud haiged peavad käima pikaajalises teraapias. Ja selle käigus toimub palju rääkimist ...