Vestmik

et Arsti juures   »   uz At the doctor

57 [viiskümmend seitse]

Arsti juures

Arsti juures

57 [ellik etti]

At the doctor

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti usbeki Mängi Rohkem
Mul on aeg arsti juures. Men-a-s-if----l-r--a-u-i -or. Menda shifokorlar qabuli bor. M-n-a s-i-o-o-l-r q-b-l- b-r- ----------------------------- Menda shifokorlar qabuli bor. 0
Mu aeg on kella kümneks. M----- --at-ong- --hrashuv-m-bo-. Mening soat onga uchrashuvim bor. M-n-n- s-a- o-g- u-h-a-h-v-m b-r- --------------------------------- Mening soat onga uchrashuvim bor. 0
Kuidas on teie nimi? Ismi--iz -i-a? Ismingiz nima? I-m-n-i- n-m-? -------------- Ismingiz nima? 0
Palun võtke ootetoas istet. Ilti-os,---ti---zalid----- olin-. Iltimos, kutish zalida joy oling. I-t-m-s- k-t-s- z-l-d- j-y o-i-g- --------------------------------- Iltimos, kutish zalida joy oling. 0
Arst tuleb kohe. Te--ora-a--hi---or --l---. Tez orada shifokor keladi. T-z o-a-a s-i-o-o- k-l-d-. -------------------------- Tez orada shifokor keladi. 0
Kus te kindlustatud olete? Si--q-ye--- su-urtal--gansiz? Siz qayerda sugurtalangansiz? S-z q-y-r-a s-g-r-a-a-g-n-i-? ----------------------------- Siz qayerda sugurtalangansiz? 0
Mis saan ma teie heaks teha? S---- qa-d-y ---d-m --r----m-mu-i-? Sizga qanday yordam berishim mukin? S-z-a q-n-a- y-r-a- b-r-s-i- m-k-n- ----------------------------------- Sizga qanday yordam berishim mukin? 0
On teil valud? Ogr-q ---mi? Ogriq bormi? O-r-q b-r-i- ------------ Ogriq bormi? 0
Kus teil valutab? U qay--d- j---ha--andi? U qayerda jarohatlandi? U q-y-r-a j-r-h-t-a-d-? ----------------------- U qayerda jarohatlandi? 0
Mul on pidevalt seljavalud. Men-a --im- be- -gri-i-bor. Menda doimo bel ogrigi bor. M-n-a d-i-o b-l o-r-g- b-r- --------------------------- Menda doimo bel ogrigi bor. 0
Mul on tihti peavalud. Ko-i--ha-bos--m og---ap-i. Kopincha boshim ogriyapti. K-p-n-h- b-s-i- o-r-y-p-i- -------------------------- Kopincha boshim ogriyapti. 0
Mul on mõnikord kõhuvalud. Ba---- o--qo-oni- ----y--t-. Bazida oshqozonim ogriyapti. B-z-d- o-h-o-o-i- o-r-y-p-i- ---------------------------- Bazida oshqozonim ogriyapti. 0
Võtke palun ülakeha paljaks! O-hing---o-l-ks-z-- o---ng! Oching, koylaksizni oching! O-h-n-, k-y-a-s-z-i o-h-n-! --------------------------- Oching, koylaksizni oching! 0
Heitke palun voodile! I-t-m-s, -re---g---oti-g! Iltimos, kresloga yoting! I-t-m-s- k-e-l-g- y-t-n-! ------------------------- Iltimos, kresloga yoting! 0
Vererõhk on korras. Qo--bo-im- -a---i. Qon bosimi yaxshi. Q-n b-s-m- y-x-h-. ------------------ Qon bosimi yaxshi. 0
Ma teen teile süsti. M-n-s-z-- ---l qi-a--n. Men sizga ukol qilaman. M-n s-z-a u-o- q-l-m-n- ----------------------- Men sizga ukol qilaman. 0
Ma annan teile tablette. M-n--izga ta---t-ala-n- be-am--. Men sizga tabletkalarni beraman. M-n s-z-a t-b-e-k-l-r-i b-r-m-n- -------------------------------- Men sizga tabletkalarni beraman. 0
Ma annan teile apteegi jaoks retsepti. Me- s-zg---or-x--ag---et-e-- b----a-. Men sizga dorixonaga retsept beraman. M-n s-z-a d-r-x-n-g- r-t-e-t b-r-m-n- ------------------------------------- Men sizga dorixonaga retsept beraman. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Pikad sõnad, lühikesed sõnad

Sõna pikkus sõltub selle sisu informatiivsusest. Nii väidab üks Ameerikas tehtud uuring. Teadlased hindasid kümne erineva Euroopa keele sõnu. Seda tehti arvuti abiga. Arvuti analüüsis erinevaid sõnu vastava programmiga. Valemi abil arvutati sõnade sisu informatiivsust. Tulemused olid selged. Mida lühem on sõna, seda vähem on selles teavet. Huvitaval kombel kasutame me lühemaid sõnu rohkem kui pikki. Põhjus võib peituda keele tõhususes. Kui me räägime, keskendume me kõige olulisemale. Seega vähese sisuga sõnad ei pea olema pikad. See tagab, et me ei kuluta liiga palju aega ebaolulistele asjadele. Pikkuse ja sisu vastastikkusel sõltuvusel on veel üks eelis. Nii jääb lause informatiivne sisu alati samaks. See tähendab, et me ütleme teatud aja jooksul samas mahus teavet. Näiteks saame me kasutada vaid mõnda pikka sõna. Aga lühikesi sõnu saame me kasutada palju rohkem. See ei ole tähtis, millised sõnad me valime: informatiivne sisu jääb samaks. Selle tulemusena on meie kõnel järjepidev rütm. Ja nii on kuulajal meid lihtsam jälgida. Kui informatsiooni hulk pidevalt muutuks, oleks seda raske hoomata. Kuulajad ei suudaks meie kõnega kohaneda. Seega arusaamine muutuks raskendatuks. Seega, kes tahab end võimalikult hästi arusaadavaks teha, peaks kasutama lühikesi sõnu. Sest lühikesi sõnu on lihtsam mõista kui pikki. Niisiis järgi põhimõtet: Keep It Short and Simple! (tõlge: Räägi lihtsalt ja lühidalt!) Kokkuvõtvalt KISS!