Vestmik

et midagi pidama   »   uz to have to do something / must

72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

midagi pidama

72 [etmish ikki]

to have to do something / must

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti usbeki Mängi Rohkem
pidama ker-k kerak k-r-k ----- kerak 0
Ma pean kirja ära saatma. Me- --- ---o--s-i- --r-k. Men xat yuborishim kerak. M-n x-t y-b-r-s-i- k-r-k- ------------------------- Men xat yuborishim kerak. 0
Ma pean hotellile maksma. Men m-h-on-o--ga-pu- t-l-shi- k--ak Men mehmonxonaga pul tolashim kerak M-n m-h-o-x-n-g- p-l t-l-s-i- k-r-k ----------------------------------- Men mehmonxonaga pul tolashim kerak 0
Sa pead varakult tõusma. Si- e-ta-uyg-nis-------k-r--. Siz erta uygonishingiz kerak. S-z e-t- u-g-n-s-i-g-z k-r-k- ----------------------------- Siz erta uygonishingiz kerak. 0
Sa pead palju töötama. Siz k---i-hla-hi--i- kerak. Siz kop ishlashingiz kerak. S-z k-p i-h-a-h-n-i- k-r-k- --------------------------- Siz kop ishlashingiz kerak. 0
Sa pead täpne olema. S----- v----da --lis--ng-- k-r-k. Siz oz vaqtida bolishingiz kerak. S-z o- v-q-i-a b-l-s-i-g-z k-r-k- --------------------------------- Siz oz vaqtida bolishingiz kerak. 0
Ta peab tankima. U -oldiri--- ker--. U toldirishi kerak. U t-l-i-i-h- k-r-k- ------------------- U toldirishi kerak. 0
Ta peab autot parandama. U --shin-n---u----shi--e-ak. U mashinani tuzatishi kerak. U m-s-i-a-i t-z-t-s-i k-r-k- ---------------------------- U mashinani tuzatishi kerak. 0
Ta peab autot pesema. U m-shi-----y-----i ---a-. U mashinani yuvishi kerak. U m-s-i-a-i y-v-s-i k-r-k- -------------------------- U mashinani yuvishi kerak. 0
Ta peab sisseoste tegema. U---k-----b-rish- -e-ak. U dokonga borishi kerak. U d-k-n-a b-r-s-i k-r-k- ------------------------ U dokonga borishi kerak. 0
Ta peab korterit puhastama. U-kv--t---ni ----la--i k--a-. U kvartirani tozalashi kerak. U k-a-t-r-n- t-z-l-s-i k-r-k- ----------------------------- U kvartirani tozalashi kerak. 0
Ta peab pesu ära pesema. U--ir---vis-i-ke--k. U kir yuvishi kerak. U k-r y-v-s-i k-r-k- -------------------- U kir yuvishi kerak. 0
Me peame kohe kooli minema. Bi--dar-o- makt-b-- --ri-h-mi--k-r--. Biz darhol maktabga borishimiz kerak. B-z d-r-o- m-k-a-g- b-r-s-i-i- k-r-k- ------------------------------------- Biz darhol maktabga borishimiz kerak. 0
Me peame kohe tööle minema. B-z-da-h---ish-a---ri-himiz-ker--. Biz darhol ishga borishimiz kerak. B-z d-r-o- i-h-a b-r-s-i-i- k-r-k- ---------------------------------- Biz darhol ishga borishimiz kerak. 0
Me peame kohe arsti juurde minema. Bi--dar-----h---k-r-a-b-r-s--miz-kerak. Biz darhol shifokorga borishimiz kerak. B-z d-r-o- s-i-o-o-g- b-r-s-i-i- k-r-k- --------------------------------------- Biz darhol shifokorga borishimiz kerak. 0
Te peate bussi ootama. Si--avt-b-s-i---tishing-z---rak. Siz avtobusni kutishingiz kerak. S-z a-t-b-s-i k-t-s-i-g-z k-r-k- -------------------------------- Siz avtobusni kutishingiz kerak. 0
Te peate rongi ootama. S-z-p-e-dni k---sh-n--z--e-ak. Siz poezdni kutishingiz kerak. S-z p-e-d-i k-t-s-i-g-z k-r-k- ------------------------------ Siz poezdni kutishingiz kerak. 0
Te peate taksot ootama. S-z-ta-s-ni--ut--hin--- ke-a-. Siz taksini kutishingiz kerak. S-z t-k-i-i k-t-s-i-g-z k-r-k- ------------------------------ Siz taksini kutishingiz kerak. 0

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...