Vestmik

et midagi tohtima   »   uz to be allowed to

73 [seitsekümmend kolm]

midagi tohtima

midagi tohtima

73 [etmish uch]

to be allowed to

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti usbeki Mängi Rohkem
Tohid sa juba autoga sõita? S-zga -l-aqa-h-n-h-y-a--ga r---at -e-i--an--? Sizga allaqachon haydashga ruxsat berilganmi? S-z-a a-l-q-c-o- h-y-a-h-a r-x-a- b-r-l-a-m-? --------------------------------------------- Sizga allaqachon haydashga ruxsat berilganmi? 0
Tohid sa juba alkoholi juua? Hali -p--t-- ic-im-i---r-ichish-a--u-s-- -er-lg---i? Hali spirtli ichimliklar ichishga ruxsat berilganmi? H-l- s-i-t-i i-h-m-i-l-r i-h-s-g- r-x-a- b-r-l-a-m-? ---------------------------------------------------- Hali spirtli ichimliklar ichishga ruxsat berilganmi? 0
Tohid sa juba üksi välismaale sõita? Ch-t-elg- y---iz -o-a-ola-i--i? Chet elga yolgiz bora olasizmi? C-e- e-g- y-l-i- b-r- o-a-i-m-? ------------------------------- Chet elga yolgiz bora olasizmi? 0
tohtima r---a--b-r----n ruxsat berilgan r-x-a- b-r-l-a- --------------- ruxsat berilgan 0
Tohime me siin suitsetada? Bu ye-da------s--------m--nm-? Bu yerda chekishimiz mumkinmi? B- y-r-a c-e-i-h-m-z m-m-i-m-? ------------------------------ Bu yerda chekishimiz mumkinmi? 0
Tohib siin suitsetada? B---e-da-che---- --m-i---? Bu yerda chekish mumkinmi? B- y-r-a c-e-i-h m-m-i-m-? -------------------------- Bu yerda chekish mumkinmi? 0
Tohib siin krediitkaardiga maksta? K-edi--k-r-a b--a- tol-y---a--z--? Kredit karta bilan tolay olasizmi? K-e-i- k-r-a b-l-n t-l-y o-a-i-m-? ---------------------------------- Kredit karta bilan tolay olasizmi? 0
Tohib siin tšekiga maksta? C-e- o----i --l-y -l--iz--? Chek orqali tolay olasizmi? C-e- o-q-l- t-l-y o-a-i-m-? --------------------------- Chek orqali tolay olasizmi? 0
Tohib siin ainult sularahas maksta? F---- n--d p----o----ol--izm-? Faqat naqd pul tolay olasizmi? F-q-t n-q- p-l t-l-y o-a-i-m-? ------------------------------ Faqat naqd pul tolay olasizmi? 0
Tohin ma hetkel helistada? Me----u--h-k- t-lef-n -il--- bol-dimi? Men shunchaki telefon qilsam boladimi? M-n s-u-c-a-i t-l-f-n q-l-a- b-l-d-m-? -------------------------------------- Men shunchaki telefon qilsam boladimi? 0
Tohin ma hetkel midagi küsida? Sizd-n b-- n-r-- -ora--- -ayli-i? Sizdan bir narsa sorasam maylimi? S-z-a- b-r n-r-a s-r-s-m m-y-i-i- --------------------------------- Sizdan bir narsa sorasam maylimi? 0
Tohin ma hetkel midagi öelda? B-ror---r-- ay-sa----ylim-? Biror narsa aytsam maylimi? B-r-r n-r-a a-t-a- m-y-i-i- --------------------------- Biror narsa aytsam maylimi? 0
Ta ei tohi pargis magada. Uni-g pa---a -x-a-hi---r--s-- -e-i-----n. Uning parkda uxlashiga ruxsat berilmagan. U-i-g p-r-d- u-l-s-i-a r-x-a- b-r-l-a-a-. ----------------------------------------- Uning parkda uxlashiga ruxsat berilmagan. 0
Ta ei tohi autos magada. U ma----a-- uxl---o-may-i. U mashinada uxlay olmaydi. U m-s-i-a-a u-l-y o-m-y-i- -------------------------- U mashinada uxlay olmaydi. 0
Ta ei tohi rongijaamas magada. Ung--v-kz-l-a ------- -umk-n--mas. Unga vokzalda uxlashi mumkin emas. U-g- v-k-a-d- u-l-s-i m-m-i- e-a-. ---------------------------------- Unga vokzalda uxlashi mumkin emas. 0
Tohime me istuda? B---a jo---lsa bol---mi? Bizga joy olsa boladimi? B-z-a j-y o-s- b-l-d-m-? ------------------------ Bizga joy olsa boladimi? 0
Tohime me menüüd saada? Meny-ni o----zm-? Menyuni olamizmi? M-n-u-i o-a-i-m-? ----------------- Menyuni olamizmi? 0
Tohime me eraldi maksta? Aloh-d- t-l-shimi---umki-m-? Alohida tolashimiz mumkinmi? A-o-i-a t-l-s-i-i- m-m-i-m-? ---------------------------- Alohida tolashimiz mumkinmi? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas aju õpib uusi sõnu

Kui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali. Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel. Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest. Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt. Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame. Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid. See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel. Ahvid suudavad õppida sõnu ‘lugema’ juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad. Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi. Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu. Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud. Meie mälu töötab nagu arhiiv. Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida. Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis. Siis leiab meie aju alati õige ‘faili’ üles. Aga õpitut on võimalik ka unustada. Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu. Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja. Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole. Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt. Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud. Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde. Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini. Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid. Meil kõigil on mingid teatud huvid. Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale. Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest. Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte!