Vestmik

et Linnas   »   uz In the city

25 [kakskümmend viis]

Linnas

Linnas

25 [yigirma besh]

In the city

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti usbeki Mängi Rohkem
Ma sooviks rongijaama minna. M---vo-za--a b-r-o-c-i--n. Men vokzalga bormoqchiman. M-n v-k-a-g- b-r-o-c-i-a-. -------------------------- Men vokzalga bormoqchiman. 0
Ma sooviks lennujaama minna. Men-aero-or-ga bo-moq-hima-. Men aeroportga bormoqchiman. M-n a-r-p-r-g- b-r-o-c-i-a-. ---------------------------- Men aeroportga bormoqchiman. 0
Ma sooviks kesklinna minna. M-n -h-ha--ma-k----a -o-m--c-i-an. Men shahar markaziga bormoqchiman. M-n s-a-a- m-r-a-i-a b-r-o-c-i-a-. ---------------------------------- Men shahar markaziga bormoqchiman. 0
Kuidas saan ma rongijaama? T---ryo- --an-i---ig--qa-day ---a- b-la--? Temiryol stansiyasiga qanday otsam boladi? T-m-r-o- s-a-s-y-s-g- q-n-a- o-s-m b-l-d-? ------------------------------------------ Temiryol stansiyasiga qanday otsam boladi? 0
Kuidas saan ma lennujaama? A--o---t-- -an-ay b----h-m-mki-? Aeroportga qanday borish mumkin? A-r-p-r-g- q-n-a- b-r-s- m-m-i-? -------------------------------- Aeroportga qanday borish mumkin? 0
Kuidas saan ma kesklinna? Shahar-ma-k----a-q-n-ay--o-i-h m-----? Shahar markaziga qanday borish mumkin? S-a-a- m-r-a-i-a q-n-a- b-r-s- m-m-i-? -------------------------------------- Shahar markaziga qanday borish mumkin? 0
Mul on taksot vaja. M--g- t--s- --ra-. Menga taksi kerak. M-n-a t-k-i k-r-k- ------------------ Menga taksi kerak. 0
Mul on linnakaarti vaja. Menga--h-h---x--i--s- -era-. Menga shahar xaritasi kerak. M-n-a s-a-a- x-r-t-s- k-r-k- ---------------------------- Menga shahar xaritasi kerak. 0
Mul on hotelli vaja. m-ng- --hm--x-na-ker-k menga mehmonxona kerak m-n-a m-h-o-x-n- k-r-k ---------------------- menga mehmonxona kerak 0
Ma sooviks autot rentida. M-- ---h--a-ij--a-a o-moqc-i--n. Men mashina ijaraga olmoqchiman. M-n m-s-i-a i-a-a-a o-m-q-h-m-n- -------------------------------- Men mashina ijaraga olmoqchiman. 0
Siin on mu krediitkaart. M--a --ni-g k--d-- ka---m. Mana mening kredit kartam. M-n- m-n-n- k-e-i- k-r-a-. -------------------------- Mana mening kredit kartam. 0
Siin on mu juhiluba. M--- -e--n- h--do-c-i-i----v-hn-ma-. Mana mening haydovchilik guvohnomam. M-n- m-n-n- h-y-o-c-i-i- g-v-h-o-a-. ------------------------------------ Mana mening haydovchilik guvohnomam. 0
Mis on linnas vaadata? S-a---d- n-m--- -orish k-r-k? Shaharda nimani korish kerak? S-a-a-d- n-m-n- k-r-s- k-r-k- ----------------------------- Shaharda nimani korish kerak? 0
Minge vanalinna. E--i -----r-------ng. Eski shaharga boring. E-k- s-a-a-g- b-r-n-. --------------------- Eski shaharga boring. 0
Tehke linnas ringsõit. Sha--r-a sa--h----ili-g. Shaharga sayohat qiling. S-a-a-g- s-y-h-t q-l-n-. ------------------------ Shaharga sayohat qiling. 0
Minge sadamasse. P-r-g- bo-i--. Portga boring. P-r-g- b-r-n-. -------------- Portga boring. 0
Tehke sadamaringsõit. Por--- sayoha--q-ling. Portga sayohat qiling. P-r-g- s-y-h-t q-l-n-. ---------------------- Portga sayohat qiling. 0
Milliseid vaatamisväärsusi on siin veel? Y-na-qanday--iq-a-ga s--ov-r joy-ar bo-? Yana qanday diqqatga sazovor joylar bor? Y-n- q-n-a- d-q-a-g- s-z-v-r j-y-a- b-r- ---------------------------------------- Yana qanday diqqatga sazovor joylar bor? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Slaavi keeled

Slaavi keeli räägib emakeelena 300 miljonit inimest. Slaavi keeled kuuluvad samuti indo-euroopa keelte hulka. Slaavi keeli on umbes 20. Kõige olulisem neist on vene keel. Vene keelt räägib emakeelena enam kui 150 miljonit inimest. Sellele järgnevad poola ja ukraina keel, mida räägib mõlemat 50 miljonit inimest. Keeleteaduses jagunevad slaavi keeled erinevatesse gruppidesse. Need jagunevad lääne-slaavi, ida-slaavi ja lõuna-slaavi keelteks. Lääne-slaavi keelteks on poola, tšehhi ja slovakkia keel. Vene, ukraina ja valgevene keel moodustavad ida-slaavi keelte grupi. Lõuna-slaavi keelte hulka kuuluvad serbia, horvaatia ja bulgaaria keel. Peale nende on olemas veel mitmeid teisi slaavi keeli. Kuid neid räägib võrdlemisi vähe inimesi. Slaavi keeled pärinevad ühisest protokeelest. Individuaalsed keeled tekkisid protokeelest võrdlemisi hilja. Seega on need keeled nooremad kui germaani ja romaani keeled. Enamus slaavi keelte sõnavaradest on sarnased. See on nii, kuna antud keeled jagunesid üsna hilja. Teaduslikus perspektiivis võib öelda, et slaavi keeled on konservatiivsed. See tähendab, et neil on säilinud mitmeid vanu vorme. Teistel indo-euroopa keeltel on need vanad vormid kadunud. Seepärast on slaavi keeli väga huvitav uurida. Neid uurides on võimalik järeldusi teha ka varasematest keeltest. Slaavi keelte abil loodavad teadlased jõuda indo-euroopa keelte juurteni. Slaavi keeli iseloomustab täishäälikute vähesus. Samas on neis keeltes häälikuid, mis teistes keeltes puuduvad. Lääne-eurooplastel on tihti probleeme nende hääldamisega. Aga pole hullu - kõik saab korda! Poola keeles: Wszystko będzie dobrze!
Kas sa teadsid?
Horvaadi keel on lõunaslaavi keel. See on serbia, bosnia ja montenegro keelega väga lähedalt suguluses. Nende keelte rääkijad saavad üksteisest probleemideta aru. Seetõttu arvavad paljud keeleteadlased, et horvaadi keel ei üldse omaette keel. Nad vaatlevad seda kui ühte serbohorvaadi keele variatsiooni. Üle maailma räägib 7 miljonit inimest horvaadi keelt. Keelt kirjutatakse ladina tähestikus. Horvaadi tähestikus on 30 tähte, sisaldades mõningaid erimärke. Õigekiri lähtub rangelt sõnade hääldusest. See kehtib ka sõnadele, mis teistest keeltest üle võetakse. Horvaadi keele sõnaaktsent on meloodiline. See tähendab, et intonatsioonil on otsustav silbikõrgus. Grammatikas on seitse käänet ning ei ole alati väga lihtne. Horvaadi keele tasub aga ära õppida. Horvaadi on tõesti üks imeilus puhkusemaa!