Vestmik

et Puuviljad ja toiduained   »   uz Fruits and food

15 [viisteist]

Puuviljad ja toiduained

Puuviljad ja toiduained

15 [on besh]

Fruits and food

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti usbeki Mängi Rohkem
Mul on maasikas. m--d- qul-p--- bor menda qulupnay bor m-n-a q-l-p-a- b-r ------------------ menda qulupnay bor 0
Mul on kiivi ja melon. M--da-ki-- -----vu---o-. Menda kivi va qovun bor. M-n-a k-v- v- q-v-n b-r- ------------------------ Menda kivi va qovun bor. 0
Mul on apelsin ja greip. Men-a--p-lsi--v- g--yfurt --r. Menda apelsin va greyfurt bor. M-n-a a-e-s-n v- g-e-f-r- b-r- ------------------------------ Menda apelsin va greyfurt bor. 0
Mul on õun ja mango. M-n-a-o-ma -- m-------r. Menda olma va mango bor. M-n-a o-m- v- m-n-o b-r- ------------------------ Menda olma va mango bor. 0
Mul on banaan ja ananass. Men-- b-n-n va---a--s--or. Menda banan va ananas bor. M-n-a b-n-n v- a-a-a- b-r- -------------------------- Menda banan va ananas bor. 0
Ma teen puuviljasalatit. Me- m-v-li-s--a---a----------an. Men mevali salat tayyorlayapman. M-n m-v-l- s-l-t t-y-o-l-y-p-a-. -------------------------------- Men mevali salat tayyorlayapman. 0
Ma söön röstsaia. M-----s- ye-m-n. Men tost yeyman. M-n t-s- y-y-a-. ---------------- Men tost yeyman. 0
Ma söön võiga röstsaia. M-- ----yog -i--- ---t ye--an. Men sariyog bilan tost yeyman. M-n s-r-y-g b-l-n t-s- y-y-a-. ------------------------------ Men sariyog bilan tost yeyman. 0
Ma söön või ja marmelaadiga röstsaia. M-n-s----og -a ---ab-o-bi-an--ost -ey--n. Men sariyog va murabbo bilan tost yeyman. M-n s-r-y-g v- m-r-b-o b-l-n t-s- y-y-a-. ----------------------------------------- Men sariyog va murabbo bilan tost yeyman. 0
Ma söön võileiba. M-- -e-d--c- --y-apma-. Men sendvich yeyyapman. M-n s-n-v-c- y-y-a-m-n- ----------------------- Men sendvich yeyyapman. 0
Ma söön margariiniga võileiba. Men--arga----i s-----c--yey---. Men margarinli sendvich yeyman. M-n m-r-a-i-l- s-n-v-c- y-y-a-. ------------------------------- Men margarinli sendvich yeyman. 0
Ma söön margariini ja tomatiga võileiba. M------g-----v---o----r-b-l-- sen-v-ch-y--m-n. Men margarin va pomidor bilan sendvich yeyman. M-n m-r-a-i- v- p-m-d-r b-l-n s-n-v-c- y-y-a-. ---------------------------------------------- Men margarin va pomidor bilan sendvich yeyman. 0
Meil on vaja leiba ja riisi. B-z-a-no- v---u-u---ke--k. Bizga non va guruch kerak. B-z-a n-n v- g-r-c- k-r-k- -------------------------- Bizga non va guruch kerak. 0
Meil on vaja kala ja steike. B-z-- ba--q v- ---t-k kerak. Bizga baliq va biftek kerak. B-z-a b-l-q v- b-f-e- k-r-k- ---------------------------- Bizga baliq va biftek kerak. 0
Meil on vaja pitsat ja spagette. Biz-a pi--a--- spaget-- k--ak. Bizga pizza va spagetti kerak. B-z-a p-z-a v- s-a-e-t- k-r-k- ------------------------------ Bizga pizza va spagetti kerak. 0
Mida meil veel vaja on? B--ga ha-i -ima ke-a-? Bizga hali nima kerak? B-z-a h-l- n-m- k-r-k- ---------------------- Bizga hali nima kerak? 0
Meil on supi jaoks porgandeid ja tomateid vaja. Bizg- s---va -c-un-s-b-i -----mid-r---r-k. Bizga shorva uchun sabzi va pomidor kerak. B-z-a s-o-v- u-h-n s-b-i v- p-m-d-r k-r-k- ------------------------------------------ Bizga shorva uchun sabzi va pomidor kerak. 0
Kus asub kauplus? S-p--m-r-e-----erda? Supermarket qayerda? S-p-r-a-k-t q-y-r-a- -------------------- Supermarket qayerda? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Meedia ja keel

Meie keelt mõjutab ka meedia. Eriti suurt rolli mängib uue meedia mõju. Lühisõnumid, e-post ja jututoad on loonud täiesti uue keele. Muidugi on antud keel igas riigis erinev. Samas võib teatud omadusi leida siiski kõigis meediakeeltes. Ennekõike on meile kui kasutajatele oluline kiirus. Kuigi me kirjutame, tahame me luua vahetut suhtlust. Tähendab, me tahame vahetada teavet võimalikult kiiresti. Nii me simuleerime tegelikku vestlust. Nii on meie keel omandanud verbaalse B388 Sõnad või laused on sageli lühendatud. Tavaliselt ei pöörata tähelepanu grammatika ja kirjavahemärkide reeglitele. Õigekiri on vabam ja eessõnu ei kasutata. Meediakeeles väljendatakse tundeid harva. Selle asemel eelistame me kasutada nn emotikone. Need on sümbolid, mis näitavad, mida me hetkel tunneme. Samuti on olemas sõnumite saatmiseks erinevad koodid ja vestluste pidamiseks vastav släng. Meediakeel on seega väga taandatud keel. Kuid kõik (kasutajad) kasutavad seda sarnaselt. Uuringud näitavad, et haridus või intellekt seda ei mõjuta. Noorukitele meeldib eriti palju meediakeelt kasutada. Seepärast arvavad kriitikud, et meie keel on ohus. Teadusmaailmas ei nähta antud nähtust nii pessimistlikult. Sest lapsed suudavad eristada, millal ja kuidas nad kirjutama peavad. Spetsialistid usuvad, et uue meedia keelel on isegi eeliseid. See võib kaasa aidata laste keeleoskusele ja loomingulisusele. Lisaks kijrjutatakse täna rohkem – mitte kirju, vaid meile! Me oleme sellega rahul!
Kas sa teadsid?
Gruusia keelt räägib umbes 4 miljonit inimest. Gruusia keel kuulub Lõuna-Kaukaasia keelte hulka. Seda kirjutatakse oma märgisüsteemis, gruusia tähestikus. See kiri koosneb 33 kirjatähest. Neil on sama järjestus, mis kreeka tähestikul. Gruusia kiri pärineb aga aramea keelest. Gruusia keelele on tüüpiline paljud kaashäälikud, mis teineteisele järgneda võivad. Välismaalastele on seetõttu mõned gruusiakeelsed sõnad rasked hääldada. Ka grammatika ei ole nii lihtne. Selles on palju elemente, mida üheski teises keeles ei leidu. Gruusia keele sõnavara jutustab palju Kaukasuse ajaloost. See sisaldab palju sõnu, mis teistest keeltest üle on võetud. Nende keelte hulka kuuluvad näiteks kreeka, pärsia, araabia, vene ja türgi keel. Gruusia keele erilisus on aga selle pikk traditsioon. Gruusia keel kuulub maailma vanimate elavate kultuurikeelte hulka!