Vestmik

et Joogid   »   uz Beverages

12 [kaksteist]

Joogid

Joogid

12 [on ikki]

Beverages

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti usbeki Mängi Rohkem
Ma joon teed. M-n---oy ic-----. Men choy ichaman. M-n c-o- i-h-m-n- ----------------- Men choy ichaman. 0
Ma joon kohvi. Me- qah-- i-ha---. Men qahva ichaman. M-n q-h-a i-h-m-n- ------------------ Men qahva ichaman. 0
Ma joon mineraalvett. M-- ---er-l suv-icham--. Men mineral suv ichaman. M-n m-n-r-l s-v i-h-m-n- ------------------------ Men mineral suv ichaman. 0
Jood sa teed sidruniga? l--o----cho- icha----i limonli choy ichasizmi l-m-n-i c-o- i-h-s-z-i ---------------------- limonli choy ichasizmi 0
Jood sa kohvi suhkruga? s-ak---b-l---qahv- -ch---zmi shakar bilan qahva ichasizmi s-a-a- b-l-n q-h-a i-h-s-z-i ---------------------------- shakar bilan qahva ichasizmi 0
Jood sa vett jääga? m-z -i-an-s---i--a--z-i? muz bilan suv ichasizmi? m-z b-l-n s-v i-h-s-z-i- ------------------------ muz bilan suv ichasizmi? 0
Siin on pidu. Bu--er-a--iy--at bor. Bu yerda ziyofat bor. B- y-r-a z-y-f-t b-r- --------------------- Bu yerda ziyofat bor. 0
Inimesed joovad šampust. Od----r s-ampan --hi-h-d-. Odamlar shampan ichishadi. O-a-l-r s-a-p-n i-h-s-a-i- -------------------------- Odamlar shampan ichishadi. 0
Inimesed joovad veini ja õlut. Od-mla- -h-r-b -- pi-o-ichis-ad-. Odamlar sharob va pivo ichishadi. O-a-l-r s-a-o- v- p-v- i-h-s-a-i- --------------------------------- Odamlar sharob va pivo ichishadi. 0
Jood sa alkoholi? Spi--li i-h--li---r----asizm-? Spirtli ichimliklar ichasizmi? S-i-t-i i-h-m-i-l-r i-h-s-z-i- ------------------------------ Spirtli ichimliklar ichasizmi? 0
Jood sa viskit? visk--i--a--zmi viski ichasizmi v-s-i i-h-s-z-i --------------- viski ichasizmi 0
Jood sa koolat rummiga? Siz-r-- bila------ -ch-si---? Siz rom bilan kola ichasizmi? S-z r-m b-l-n k-l- i-h-s-z-i- ----------------------------- Siz rom bilan kola ichasizmi? 0
Mulle ei meeldi šampus. M-n --zla---n --n--i y-q-i--ay-an. Men gazlangan vinoni yoqtirmayman. M-n g-z-a-g-n v-n-n- y-q-i-m-y-a-. ---------------------------------- Men gazlangan vinoni yoqtirmayman. 0
Mulle ei meeldi vein. M---vi---- y----rmayman Men vinoni yoqtirmayman M-n v-n-n- y-q-i-m-y-a- ----------------------- Men vinoni yoqtirmayman 0
Mulle ei meeldi õlu. Me- --vo-- y--t--may--n. Men pivoni yoqtirmayman. M-n p-v-n- y-q-i-m-y-a-. ------------------------ Men pivoni yoqtirmayman. 0
Beebile meeldib piim. B--a s---i y---hi -or-di. Bola sutni yaxshi koradi. B-l- s-t-i y-x-h- k-r-d-. ------------------------- Bola sutni yaxshi koradi. 0
Lapsele meeldib kakao ja õunamahl. B--- -a-a- ----l-- ---rb---ni--a---i korad-. Bola kakao va olma sharbatini yaxshi koradi. B-l- k-k-o v- o-m- s-a-b-t-n- y-x-h- k-r-d-. -------------------------------------------- Bola kakao va olma sharbatini yaxshi koradi. 0
Naisele meeldib apelsinimahl ja greibimahl. A-o--apelsi--s---b-t- va -r-yfu-t--h-rb--i-- --x-------a--. Ayol apelsin sharbati va greyfurt sharbatini yaxshi koradi. A-o- a-e-s-n s-a-b-t- v- g-e-f-r- s-a-b-t-n- y-x-h- k-r-d-. ----------------------------------------------------------- Ayol apelsin sharbati va greyfurt sharbatini yaxshi koradi. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Märkide keel

Inimesed lõid keele, et suhelda. Isegi kurtidel ja vaegkuuljatel on oma keel. Selleks on viipekeel, mis on esmane keel kõigile kuulmispuudega inimestele. See on kokku pandud sümbolitest. See on visuaalne keel ehk ‘nähtav’ keel. Kas viipekeel on mõistetav ka rahvusvaheliselt? Ei, sest viiplemist saab teha erinevates keeltes. Igal riigil on oma viipekeel. Ja seda on mõjutanud selle maa kultuur. Sest keel areneb alati kultuurist. See kehtib ka keelte kohta, mida ei räägita. Siiski on olemas ka rahvusvaheline viipekeel. Kuid selle märgid on mõnevõrra keerulisemad. Siiski riikliku viipekeelte sarnanevad üksteisega. Paljud märgid on ikoonilised. Nad viitavad viidatava objekti vormile. Levinuim viipekeel on Ameerika viipekeelt. Viipekeeli tunnustatakse kui täieõiguslikke keeli. Neil on oma grammatika. Kuid see erineb suulise keele grammatikast. Seetõttu ei saa viipekeelt sõna-sõnalt tõlkida. Siiski on viipekeele tõlgid. Teave edastatakse viipekeelega üheaegselt. See tähendab, et üks märk võib väljendada kogu lauset. Viipekeeltel on ka murded. Piirkondlikult võib esineda ka eripäraseid oma märke. Ja iga viipekeel on oma intonatsioon. See ütlus kehtib ka märkide kohta: meie aktsent paljastab meie päritolu!
Kas sa teadsid?
Eesti keel kuulub soome-ugri keelte hulka. Seega on see soome ja ungari keelega suguluses. Ungari keelega paralleele leida on siiski väga raske. Paljud arvavad, et eesti keel sarnaneb läti või leedu keelega. See on aga täiesti vale. Sest need kaks keelt kuuluvad hoopis teise keelerühma. Eesti keeles ei ole grammatilisi sugusid. Nais- ja meessoo vahel ei tehta vahet. See-eest on aga 14 erinevat käänet. Eesti keele õigekiri ei ole väga raske. See järgib hääldust. Seda peaks aga kindlasti mõne emakeeleoskajaga harjutama. Kes eesti keelt õppida tahab, vajab distsipliini ja pisut kannatust. Eestlased ei aja aga välismaalastel vigu taga... Nad rõõmustavad igaühe üle, kes nende keelest huvi tunneb!