Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga kas   »   uz Subordinate clauses: if

93 [üheksakümmend kolm]

Kõrvallaused sõnaga kas

Kõrvallaused sõnaga kas

93 [toqson uch]

Subordinate clauses: if

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti usbeki Mängi Rohkem
Ma ei tea, kas ta armastab mind. U--en- -evadi-i- b-l-a-man. U meni sevadimi, bilmayman. U m-n- s-v-d-m-, b-l-a-m-n- --------------------------- U meni sevadimi, bilmayman. 0
Ma ei tea, kas ta tuleb tagasi. Qa-t-b k-l-di--, bil-a-ma-. Qaytib keladimi, bilmayman. Q-y-i- k-l-d-m-, b-l-a-m-n- --------------------------- Qaytib keladimi, bilmayman. 0
Ma ei tea, kas ta helistab mulle. U--eng- q-n--r-q -iladimi, bi-m-----. U menga qongiroq qiladimi, bilmayman. U m-n-a q-n-i-o- q-l-d-m-, b-l-a-m-n- ------------------------------------- U menga qongiroq qiladimi, bilmayman. 0
Kas ta tõesti armastab mind? U-m----s--ad--i? U meni sevadimi? U m-n- s-v-d-m-? ---------------- U meni sevadimi? 0
Kas ta tõesti tuleb tagasi? U-qayt-- k----i-i? U qaytib keladimi? U q-y-i- k-l-d-m-? ------------------ U qaytib keladimi? 0
Kas ta tõesti helistab mulle? U m-n-- --n--ro- --la-i--? U menga qongiroq qiladimi? U m-n-a q-n-i-o- q-l-d-m-? -------------------------- U menga qongiroq qiladimi? 0
Ma küsin endalt, kas ta mõtleb minule. Q--iq, - -eni -------t-mi? Qiziq, u meni oylayaptimi? Q-z-q- u m-n- o-l-y-p-i-i- -------------------------- Qiziq, u meni oylayaptimi? 0
Ma küsin endalt, kas tal on keegi teine. Qiz--, --in--bosh---i-b--m-? Qiziq, uning boshqasi bormi? Q-z-q- u-i-g b-s-q-s- b-r-i- ---------------------------- Qiziq, uning boshqasi bormi? 0
Ma küsin endalt, kas ta valetab. U --l-on gap--y--timi, -eb o--a-man. U yolgon gapiryaptimi, deb oylayman. U y-l-o- g-p-r-a-t-m-, d-b o-l-y-a-. ------------------------------------ U yolgon gapiryaptimi, deb oylayman. 0
Kas ta tõesti mõtleb minule? U--e-- ---ay--ti--? U meni oylayaptimi? U m-n- o-l-y-p-i-i- ------------------- U meni oylayaptimi? 0
Kas tal on tõesti keegi teine? Un-ng-b-s----i--o-m-? Uning boshqasi bormi? U-i-g b-s-q-s- b-r-i- --------------------- Uning boshqasi bormi? 0
Kas ta tõesti rääkis tõtt? U ---- g---r-apt--i? U rost gapiryaptimi? U r-s- g-p-r-a-t-m-? -------------------- U rost gapiryaptimi? 0
Ma kahtlen, kas ma talle tegelikult meeldin. U-men---h----n -am-yoq---is-iga s---ha q-lama-. U meni chindan ham yoqtirishiga shubha qilaman. U m-n- c-i-d-n h-m y-q-i-i-h-g- s-u-h- q-l-m-n- ----------------------------------------------- U meni chindan ham yoqtirishiga shubha qilaman. 0
Ma kahtlen, kas ta kirjutab mulle. U --n-a-----s-ig--s----- q-----n. U menga yozishiga shubha qilaman. U m-n-a y-z-s-i-a s-u-h- q-l-m-n- --------------------------------- U menga yozishiga shubha qilaman. 0
Ma kahtlen, kas ta minuga abiellub. Me--a --------iga s-u-h- qi-ama-. Menga uylanishiga shubha qilaman. M-n-a u-l-n-s-i-a s-u-h- q-l-m-n- --------------------------------- Menga uylanishiga shubha qilaman. 0
Kas ma tõesti meeldin talle? S----ng---, - m-n--haq------ --m ---sh- ko----m-? Sizningcha, u meni haqiqatan ham yaxshi koradimi? S-z-i-g-h-, u m-n- h-q-q-t-n h-m y-x-h- k-r-d-m-? ------------------------------------------------- Sizningcha, u meni haqiqatan ham yaxshi koradimi? 0
Kas ta tõesti kirjutab mulle? U -eng- yozadimi? U menga yozadimi? U m-n-a y-z-d-m-? ----------------- U menga yozadimi? 0
Kas ta tõesti abiellub minuga? U--en---t----s----c-i-a---i? U menga turmushga chiqadimi? U m-n-a t-r-u-h-a c-i-a-i-i- ---------------------------- U menga turmushga chiqadimi? 0

Kuidas õpib aju grammatikat?

Oma emakeelt hakkame me õppima beebieas. See toimub automaatselt. Me pole sellest ise teadlikud. Meie aju aga peab õppimise nimel palju vaeva nägema. Näiteks grammatika õppimiseks peab aju tegema palju tööd. Ta kuuleb iga päev uusi asju. Ta võtab järjepidevalt vastu uusi stimulatsioone. Aju aga ei suuda igat ärritust eraldi töödelda. Ta peab töötama ökonoomselt. Seepärast keskendub ta korrapärasusele. Aju säilitab seda, mida ta kuuleb tihti. Ta registreerib ära, mitu korda teatud asi esineb. Seejärel loob ta nende näidete põhjal grammatikalise reegli. Lapsed teavad, kas lause on õige või vale. Kuid nad ei tea, miks see nii on. Aju teab reegleid ilma, et ta oleks neid õppinud. Täiskasvanud õpivad keeli teistmoodi. Nad juba tunnevad oma emakeele struktuuri. Samad struktuurid on baasiks uutele reeglitele. Kuid õppimiseks on täiskasvanutel vaja õpetust. Grammatika õppimisel on ajul kindel süsteem. See on nähtav tänu näiteks nimisõnadele ja tegusõnadele. Need on salvestatud erinevatesse aju osadesse. Nende töötlemisel on aktiivsed erinevad aju piirkonnad. Lihtsaid reegleid õpitakse teistmoodi kui keerulisi reegleid. Keeruliste reeglite puhul töötavad korraga rohkem aju piirkondi. Kuidas täpselt aju grammatikat õpib, ei ole veel uuritud. Kuid me teame, et teoreetiliselt on aju võimeline õppima kõiki grammatika reegleid...