Vestmik

et Omastavad asesõnad 2   »   sv Possessiva pronomen 2

67 [kuuskümmend seitse]

Omastavad asesõnad 2

Omastavad asesõnad 2

67 [sextiosju]

Possessiva pronomen 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
prillid gl----onen g--------- g-a-ö-o-e- ---------- glasögonen 0
Ta unustas oma prillid. H---h------mt sina--l----on. H-- h-- g---- s--- g-------- H-n h-r g-ö-t s-n- g-a-ö-o-. ---------------------------- Han har glömt sina glasögon. 0
Kuhu ta siis oma prillid jättis? Va---ar -an -in- g-a-ögon då? V-- h-- h-- s--- g------- d-- V-r h-r h-n s-n- g-a-ö-o- d-? ----------------------------- Var har han sina glasögon då? 0
kell kl-c-an k------ k-o-k-n ------- klockan 0
Ta kell on katki. Ha-- --o-k---r-sö----. H--- k----- ä- s------ H-n- k-o-k- ä- s-n-e-. ---------------------- Hans klocka är sönder. 0
Kell ripub seinal. K--c--n hä-ger-på-v-g-e-. K------ h----- p- v------ K-o-k-n h-n-e- p- v-g-e-. ------------------------- Klockan hänger på väggen. 0
pass p--set p----- p-s-e- ------ passet 0
Ta kaotas enda passi. H-n h----ör-o-at---tt-pass. H-- h-- f------- s--- p---- H-n h-r f-r-o-a- s-t- p-s-. --------------------------- Han har förlorat sitt pass. 0
Kuhu ta siis enda passi jättis? Va----r -----i-t p-ss -å? V-- h-- h-- s--- p--- d-- V-r h-r h-n s-t- p-s- d-? ------------------------- Var har han sitt pass då? 0
nad – nende de-- d-r-s--s--a d- – d----- s--- d- – d-r-s- s-n- ---------------- de – deras, sina 0
Need lapsed ei leia endi vanemaid. Barn-------in-e hitta--i---f---ldr--. B----- k-- i--- h---- s--- f--------- B-r-e- k-n i-t- h-t-a s-n- f-r-l-r-r- ------------------------------------- Barnen kan inte hitta sina föräldrar. 0
Aga sealt nende vanemad tulevadki! Men --- -ommer ju -e--s f-r-ld--r! M-- d-- k----- j- d---- f--------- M-n d-r k-m-e- j- d-r-s f-r-l-r-r- ---------------------------------- Men där kommer ju deras föräldrar! 0
Teie – teie N- - -r N- – E- N- – E- ------- Ni – Er 0
Kuidas teie reis oli, härra Müller? H-- --r--r resa,-herr--ül-er? H-- v-- e- r---- h--- M------ H-r v-r e- r-s-, h-r- M-l-e-? ----------------------------- Hur var er resa, herr Müller? 0
Kus on teie naine, härra Müller? V-- -r-e- ---- her--M-l-er? V-- ä- e- f--- h--- M------ V-r ä- e- f-u- h-r- M-l-e-? --------------------------- Var är er fru, herr Müller? 0
Teie – teie N- –-Er N- – E- N- – E- ------- Ni – Er 0
Kuidas teie reis oli, proua Schmidt? Hur v-r -r-re--, f---S-hm---? H-- v-- e- r---- f-- S------- H-r v-r e- r-s-, f-u S-h-i-t- ----------------------------- Hur var er resa, fru Schmidt? 0
Kus on teie mees, proua Schmidt? V-r--r-e---an- --u --hmi-t? V-- ä- e- m--- f-- S------- V-r ä- e- m-n- f-u S-h-i-t- --------------------------- Var är er man, fru Schmidt? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Rääkimise teeb võimalikuks geneetiline mutatsioon

Inimene on ainus elav olend Maal, kes oskab rääkida. See eristab teda loomadest ja taimedest. Loomulikult ka loomad ja taimed suhtlevad üksteisega. Kuid nad ei suhtle keeruliste silpidega keeles Aga miks inimene räägib? Rääkimiseks on vaja teatud füüsikalisi omadusi Need füüsikalised omadused on olemas vaid inimesel. Kuid see ei tähenda tingimata, et inimene need välja arendas. Evolutsioonis ei juhtu midagi põhjuseta. Mingil hetkel hakkas inimene rääkima. Me ei tea veel, millal see täpselt oli. Aga midagi pidi juhtuma, et inimene rääkima hakkas. Teadlased usuvad, et selle põhjuseks on geneetiline mutatsioon. Antropoloogid on võrrelnud erinevate elusolendite geneetilist materjali. On teada, et kõnet mõjutab üks konkreetne geen. Inimestel, kellel see geen on kahjustunud, on kõnehäired. Nad ei suuda ennast hästi väljendada ja nende jaoks on sõnu raske aeg mõista. See geeni uuriti inimestel, ahvidel ja hiirtel. Inimestel ja šimpansitel on see väga sarnane. Välja saab tuua vaid kaks väikest erinevust. Kuid need erinevused annavad oma olemasolust ajule märku. Koos teiste geenidega mõjutavad nad teatud aju protsesse. Seepärast suudavad inimesed rääkida ja ahvid ei suuda. Kuid inimkeele mõistatus ei ole veel lahendatud. Kõne tekkimiseks ei piisa vaid geeni mutatsioonist. Teadlased implanteerisid inimese geenivariandi hiirtele. See ei andnud neile rääkimisvõimet ... Aga nende piiksumine tegi üsna palju lärmi!