Vestmik

et Omastavad asesõnad 2   »   ko 소유격 대명사 2

67 [kuuskümmend seitse]

Omastavad asesõnad 2

Omastavad asesõnad 2

67 [예순일곱]

67 [yesun-ilgob]

소유격 대명사 2

[soyugyeog daemyeongsa 2]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti korea Mängi Rohkem
prillid -경 안- 안- -- 안경 0
ang---ng a------- a-g-e-n- -------- angyeong
Ta unustas oma prillid. 그---- -경을 안-가지---어요. 그- 그- 안-- 안 가-- 왔--- 그- 그- 안-을 안 가-고 왔-요- -------------------- 그는 그의 안경을 안 가지고 왔어요. 0
ge----n -e-u--a--y-on------an--ajig- wa-s--oy-. g------ g---- a----------- a- g----- w--------- g-u-e-n g-u-i a-g-e-n---u- a- g-j-g- w-s---o-o- ----------------------------------------------- geuneun geuui angyeong-eul an gajigo wass-eoyo.
Kuhu ta siis oma prillid jättis? 그- 그의 안-----다 -었어요? 그- 그- 안-- 어-- 두---- 그- 그- 안-을 어-다 두-어-? ------------------- 그는 그의 안경을 어디다 두었어요? 0
geun-u- ge-ui angye-n----l eo-i-a ---o-s----o? g------ g---- a----------- e----- d----------- g-u-e-n g-u-i a-g-e-n---u- e-d-d- d-e-s---o-o- ---------------------------------------------- geuneun geuui angyeong-eul eodida dueoss-eoyo?
kell -계 시- 시- -- 시계 0
s-g-e s---- s-g-e ----- sigye
Ta kell on katki. 그의-시계--고장났어요. 그- 시-- 고----- 그- 시-가 고-났-요- ------------- 그의 시계가 고장났어요. 0
g-uu-----yeg--gojan--as--e-y-. g---- s------ g--------------- g-u-i s-g-e-a g-j-n-n-s---o-o- ------------------------------ geuui sigyega gojangnass-eoyo.
Kell ripub seinal. 시계가 ---걸-----. 시-- 벽- 걸- 있--- 시-가 벽- 걸- 있-요- -------------- 시계가 벽에 걸려 있어요. 0
sig---- ------e g-o-ly-o -s---o-o. s------ b------ g------- i-------- s-g-e-a b-e-g-e g-o-l-e- i-s-e-y-. ---------------------------------- sigyega byeog-e geollyeo iss-eoyo.
pass 여- 여- 여- -- 여권 0
y--gw-n y------ y-o-w-n ------- yeogwon
Ta kaotas enda passi. 그--그의---을 -어버렸어요. 그- 그- 여-- 잃------ 그- 그- 여-을 잃-버-어-. ----------------- 그는 그의 여권을 잃어버렸어요. 0
g---eun ------y-og--n-eu--i-------o--e------y-. g------ g---- y---------- i-------------------- g-u-e-n g-u-i y-o-w-n-e-l i-h-e-b-o-y-o-s-e-y-. ----------------------------------------------- geuneun geuui yeogwon-eul ilh-eobeolyeoss-eoyo.
Kuhu ta siis enda passi jättis? 그- -의-여권--어--있어-? 그- 그- 여-- 어- 있--- 그- 그- 여-이 어- 있-요- ----------------- 그럼 그의 여권이 어디 있어요? 0
g-u---- geuu-----gw---i---d- -s--e-y-? g------ g---- y-------- e--- i-------- g-u-e-m g-u-i y-o-w-n-i e-d- i-s-e-y-? -------------------------------------- geuleom geuui yeogwon-i eodi iss-eoyo?
nad – nende 그들-– 그들의 그- – 그-- 그- – 그-의 -------- 그들 – 그들의 0
ge-d----– -e--eu---i g------ – g--------- g-u-e-l – g-u-e-l-u- -------------------- geudeul – geudeul-ui
Need lapsed ei leia endi vanemaid. 아이-이 --의-부모-을-못-찾아-. 아--- 그-- 부--- 못 찾--- 아-들- 그-의 부-님- 못 찾-요- -------------------- 아이들이 그들의 부모님을 못 찾아요. 0
a-d--l-- geud--l--i -um-n-m--u--m-- c--j-ay-. a------- g--------- b---------- m-- c-------- a-d-u--- g-u-e-l-u- b-m-n-m-e-l m-s c-a---y-. --------------------------------------------- aideul-i geudeul-ui bumonim-eul mos chaj-ayo.
Aga sealt nende vanemad tulevadki! 그---부-----! 그-- 부------ 그-의 부-님-에-! ----------- 그들의 부모님이에요! 0
ge-deu--u- b---nim-ieyo! g--------- b------------ g-u-e-l-u- b-m-n-m-i-y-! ------------------------ geudeul-ui bumonim-ieyo!
Teie – teie 당신-–---의 당- – 당-- 당- – 당-의 -------- 당신 – 당신의 0
da-g--- --da-g-i--ui d------ – d--------- d-n-s-n – d-n-s-n-u- -------------------- dangsin – dangsin-ui
Kuidas teie reis oli, härra Müller? 당신의-여-은 어땠--,--- 씨? 당-- 여-- 어---- 뮐- 씨- 당-의 여-은 어-어-, 뮐- 씨- ------------------- 당신의 여행은 어땠어요, 뮐러 씨? 0
dan--i---i yeo--e-g-------t-a-ss-eo--, -w---e- s--? d--------- y----------- e------------- m------ s--- d-n-s-n-u- y-o-a-n---u- e-t-a-s---o-o- m-i-l-o s-i- --------------------------------------------------- dangsin-ui yeohaeng-eun eottaess-eoyo, mwilleo ssi?
Kus on teie naine, härra Müller? 당신의------디-있어요,--러 씨? 당-- 아-- 어- 있--- 뮐- 씨- 당-의 아-는 어- 있-요- 뮐- 씨- --------------------- 당신의 아내는 어디 있어요, 뮐러 씨? 0
d-ng-i---i-a-a--e-n-e----i-----y-,---i--e- ssi? d--------- a------- e--- i-------- m------ s--- d-n-s-n-u- a-a-n-u- e-d- i-s-e-y-, m-i-l-o s-i- ----------------------------------------------- dangsin-ui anaeneun eodi iss-eoyo, mwilleo ssi?
Teie – teie 당- –--신의 당- – 당-- 당- – 당-의 -------- 당신 – 당신의 0
dan-sin – -an--i---i d------ – d--------- d-n-s-n – d-n-s-n-u- -------------------- dangsin – dangsin-ui
Kuidas teie reis oli, proua Schmidt? 당-의 여-은 어---,---스--? 당-- 여-- 어---- 스-- 양- 당-의 여-은 어-어-, 스-스 양- -------------------- 당신의 여행은 어땠어요, 스미스 양? 0
dangs-n-u--y----eng-e----o--a--s-eo--, -eu---e--yang? d--------- y----------- e------------- s------- y---- d-n-s-n-u- y-o-a-n---u- e-t-a-s---o-o- s-u-i-e- y-n-? ----------------------------------------------------- dangsin-ui yeohaeng-eun eottaess-eoyo, seumiseu yang?
Kus on teie mees, proua Schmidt? 당-의 --은--- ------미---? 당-- 남-- 어- 있--- 스-- 양- 당-의 남-은 어- 있-요- 스-스 양- ---------------------- 당신의 남편은 어디 있어요, 스미스 양? 0
d-ng--n--i---m--e---eu---od- i-s-----,-seum-seu--a-g? d--------- n----------- e--- i-------- s------- y---- d-n-s-n-u- n-m-y-o---u- e-d- i-s-e-y-, s-u-i-e- y-n-? ----------------------------------------------------- dangsin-ui nampyeon-eun eodi iss-eoyo, seumiseu yang?

Rääkimise teeb võimalikuks geneetiline mutatsioon

Inimene on ainus elav olend Maal, kes oskab rääkida. See eristab teda loomadest ja taimedest. Loomulikult ka loomad ja taimed suhtlevad üksteisega. Kuid nad ei suhtle keeruliste silpidega keeles Aga miks inimene räägib? Rääkimiseks on vaja teatud füüsikalisi omadusi Need füüsikalised omadused on olemas vaid inimesel. Kuid see ei tähenda tingimata, et inimene need välja arendas. Evolutsioonis ei juhtu midagi põhjuseta. Mingil hetkel hakkas inimene rääkima. Me ei tea veel, millal see täpselt oli. Aga midagi pidi juhtuma, et inimene rääkima hakkas. Teadlased usuvad, et selle põhjuseks on geneetiline mutatsioon. Antropoloogid on võrrelnud erinevate elusolendite geneetilist materjali. On teada, et kõnet mõjutab üks konkreetne geen. Inimestel, kellel see geen on kahjustunud, on kõnehäired. Nad ei suuda ennast hästi väljendada ja nende jaoks on sõnu raske aeg mõista. See geeni uuriti inimestel, ahvidel ja hiirtel. Inimestel ja šimpansitel on see väga sarnane. Välja saab tuua vaid kaks väikest erinevust. Kuid need erinevused annavad oma olemasolust ajule märku. Koos teiste geenidega mõjutavad nad teatud aju protsesse. Seepärast suudavad inimesed rääkida ja ahvid ei suuda. Kuid inimkeele mõistatus ei ole veel lahendatud. Kõne tekkimiseks ei piisa vaid geeni mutatsioonist. Teadlased implanteerisid inimese geenivariandi hiirtele. See ei andnud neile rääkimisvõimet ... Aga nende piiksumine tegi üsna palju lärmi!