Vestmik

et Omastavad asesõnad 2   »   cs Přivlastňovací zájmena 2

67 [kuuskümmend seitse]

Omastavad asesõnad 2

Omastavad asesõnad 2

67 [šedesát sedm]

Přivlastňovací zájmena 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tšehhi Mängi Rohkem
prillid brýle b---- b-ý-e ----- brýle 0
Ta unustas oma prillid. Z-pomn-l---- -r-l-. Z------- s-- b----- Z-p-m-ě- s-é b-ý-e- ------------------- Zapomněl své brýle. 0
Kuhu ta siis oma prillid jättis? K---ak --ou jeh- br-l-? K----- j--- j--- b----- K-e-a- j-o- j-h- b-ý-e- ----------------------- Kdepak jsou jeho brýle? 0
kell hod---- --hod-ny h------ / h----- h-d-n-y / h-d-n- ---------------- hodinky / hodiny 0
Ta kell on katki. Je-- ho--nk- ---- -o-b---. J--- h------ j--- r------- J-h- h-d-n-y j-o- r-z-i-é- -------------------------- Jeho hodinky jsou rozbité. 0
Kell ripub seinal. H-d-ny-v----n- s--n-. H----- v--- n- s----- H-d-n- v-s- n- s-ě-ě- --------------------- Hodiny visí na stěně. 0
pass pas p-- p-s --- pas 0
Ta kaotas enda passi. Z-ra--l-svůj --s. Z------ s--- p--- Z-r-t-l s-ů- p-s- ----------------- Ztratil svůj pas. 0
Kuhu ta siis enda passi jättis? K---j--j-h--pas? K-- j- j--- p--- K-e j- j-h- p-s- ---------------- Kde je jeho pas? 0
nad – nende o-a - j-jí-(------ --oj-) o-- – j--- (---- / s----- o-a – j-j- (-v-j / s-o-e- ------------------------- ona – její (svůj / svoje) 0
Need lapsed ei leia endi vanemaid. T- dě-i -emoho----jít s-é -odič-. T- d--- n------ n---- s-- r------ T- d-t- n-m-h-u n-j-t s-é r-d-č-. --------------------------------- Ty děti nemohou najít své rodiče. 0
Aga sealt nende vanemad tulevadki! A-e --m--- p-ich--ejí---j-ch--odi--! A-- t----- p--------- j----- r------ A-e t-m-l- p-i-h-z-j- j-j-c- r-d-č-! ------------------------------------ Ale támhle přicházejí jejich rodiče! 0
Teie – teie V- –---š - V----(--ů--/-----e) V- – V-- / V--- (---- / s----- V- – V-š / V-š- (-v-j / s-o-e- ------------------------------ Vy – Váš / Vaše (svůj / svoje) 0
Kuidas teie reis oli, härra Müller? Jak- -y------- ce---- pa---Müll--e? J--- b--- V--- c----- p--- M------- J-k- b-l- V-š- c-s-a- p-n- M-l-e-e- ----------------------------------- Jaká byla Vaše cesta, pane Müllere? 0
Kus on teie naine, härra Müller? Kde-je -a-----nž-lka--p-ne-M--l-r-? K-- j- V--- m-------- p--- M------- K-e j- V-š- m-n-e-k-, p-n- M-l-e-e- ----------------------------------- Kde je Vaše manželka, pane Müllere? 0
Teie – teie V- – -á--/ --š- ---ů- - --o--) V- – V-- / V--- (---- / s----- V- – V-š / V-š- (-v-j / s-o-e- ------------------------------ Vy – Váš / Vaše (svůj / svoje) 0
Kuidas teie reis oli, proua Schmidt? Ja-á-b--- V--- --s-a,--an- Sc---d-? J--- b--- V--- c----- p--- S------- J-k- b-l- V-š- c-s-a- p-n- S-h-i-t- ----------------------------------- Jaká byla Vaše cesta, paní Schmidt? 0
Kus on teie mees, proua Schmidt? K-- -e ----m-nžel, paní--chm-d-? K-- j- V-- m------ p--- S------- K-e j- V-š m-n-e-, p-n- S-h-i-t- -------------------------------- Kde je Váš manžel, paní Schmidt? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Rääkimise teeb võimalikuks geneetiline mutatsioon

Inimene on ainus elav olend Maal, kes oskab rääkida. See eristab teda loomadest ja taimedest. Loomulikult ka loomad ja taimed suhtlevad üksteisega. Kuid nad ei suhtle keeruliste silpidega keeles Aga miks inimene räägib? Rääkimiseks on vaja teatud füüsikalisi omadusi Need füüsikalised omadused on olemas vaid inimesel. Kuid see ei tähenda tingimata, et inimene need välja arendas. Evolutsioonis ei juhtu midagi põhjuseta. Mingil hetkel hakkas inimene rääkima. Me ei tea veel, millal see täpselt oli. Aga midagi pidi juhtuma, et inimene rääkima hakkas. Teadlased usuvad, et selle põhjuseks on geneetiline mutatsioon. Antropoloogid on võrrelnud erinevate elusolendite geneetilist materjali. On teada, et kõnet mõjutab üks konkreetne geen. Inimestel, kellel see geen on kahjustunud, on kõnehäired. Nad ei suuda ennast hästi väljendada ja nende jaoks on sõnu raske aeg mõista. See geeni uuriti inimestel, ahvidel ja hiirtel. Inimestel ja šimpansitel on see väga sarnane. Välja saab tuua vaid kaks väikest erinevust. Kuid need erinevused annavad oma olemasolust ajule märku. Koos teiste geenidega mõjutavad nad teatud aju protsesse. Seepärast suudavad inimesed rääkida ja ahvid ei suuda. Kuid inimkeele mõistatus ei ole veel lahendatud. Kõne tekkimiseks ei piisa vaid geeni mutatsioonist. Teadlased implanteerisid inimese geenivariandi hiirtele. See ei andnud neile rääkimisvõimet ... Aga nende piiksumine tegi üsna palju lärmi!