Vestmik

et Omastavad asesõnad 2   »   be Прыналежныя займеннікі 2

67 [kuuskümmend seitse]

Omastavad asesõnad 2

Omastavad asesõnad 2

67 [шэсцьдзесят сем]

67 [shests’dzesyat sem]

Прыналежныя займеннікі 2

[Prynalezhnyya zaymennіkі 2]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
prillid а-ул--ы а------ а-у-я-ы ------- акуляры 0
ak-lyary a------- a-u-y-r- -------- akulyary
Ta unustas oma prillid. Ён за-----вае -к----ы. Ё- з---- с--- а------- Ё- з-б-ў с-а- а-у-я-ы- ---------------------- Ён забыў свае акуляры. 0
E--z--y---v-- a-uly-r-. E- z---- s--- a-------- E- z-b-u s-a- a-u-y-r-. ----------------------- En zabyu svae akulyary.
Kuhu ta siis oma prillid jättis? Д-е-ж-яг- ак-ля--? Д-- ж я-- а------- Д-е ж я-о а-у-я-ы- ------------------ Дзе ж яго акуляры? 0
D-e -h ya---ak-l----? D-- z- y--- a-------- D-e z- y-g- a-u-y-r-? --------------------- Dze zh yago akulyary?
kell г-д--нн-к г-------- г-д-і-н-к --------- гадзіннік 0
ga-zіnn-k g-------- g-d-і-n-k --------- gadzіnnіk
Ta kell on katki. Яго---дз--ні--з---аўс-. Я-- г-------- з-------- Я-о г-д-і-н-к з-а-а-с-. ----------------------- Яго гадзіннік зламаўся. 0
Y-g--gadzіnn-- zlamaus-a. Y--- g-------- z--------- Y-g- g-d-і-n-k z-a-a-s-a- ------------------------- Yago gadzіnnіk zlamausya.
Kell ripub seinal. Г--з---і--ві--ц---- сця--. Г-------- в----- н- с----- Г-д-і-н-к в-с-ц- н- с-я-е- -------------------------- Гадзіннік вісіць на сцяне. 0
Gad--nn-k ----ts- -a-s-sya--. G-------- v------ n- s------- G-d-і-n-k v-s-t-’ n- s-s-a-e- ----------------------------- Gadzіnnіk vіsіts’ na stsyane.
pass п-шп--т п------ п-ш-а-т ------- пашпарт 0
pa-hp-rt p------- p-s-p-r- -------- pashpart
Ta kaotas enda passi. Ён з------с--- паш--рт. Ё- з----- с--- п------- Ё- з-у-і- с-о- п-ш-а-т- ----------------------- Ён згубіў свой пашпарт. 0
En --u-і- --o---a----rt. E- z----- s--- p-------- E- z-u-і- s-o- p-s-p-r-. ------------------------ En zgubіu svoy pashpart.
Kuhu ta siis enda passi jättis? Д-е-ж---- ---п-р-? Д-- ж я-- п------- Д-е ж я-о п-ш-а-т- ------------------ Дзе ж яго пашпарт? 0
D-e ----a-- pas-p-rt? D-- z- y--- p-------- D-e z- y-g- p-s-p-r-? --------------------- Dze zh yago pashpart?
nad – nende я-ы ---х я-- – і- я-ы – і- -------- яны – іх 0
yan- ---kh y--- – і-- y-n- – і-h ---------- yany – іkh
Need lapsed ei leia endi vanemaid. Д-ец-----мо--ць---айс-і----і-----ькоў. Д---- н- м----- з------ с---- б------- Д-е-і н- м-г-ц- з-а-с-і с-а-х б-ц-к-ў- -------------------------------------- Дзеці не могуць знайсці сваіх бацькоў. 0
D--ts---e-m-g--s--zn-ysts---v-іk--b--s’--u. D----- n- m------ z------- s----- b-------- D-e-s- n- m-g-t-’ z-a-s-s- s-a-k- b-t-’-o-. ------------------------------------------- Dzetsі ne moguts’ znaystsі svaіkh bats’kou.
Aga sealt nende vanemad tulevadki! А-- -ось-і-у-- -- б--ьк-! А-- в--- і---- і- б------ А-е в-с- і-у-ь і- б-ц-к-! ------------------------- Але вось ідуць іх бацькі! 0
Ale vo---іd---’-іkh-b--s-k-! A-- v--- і----- і-- b------- A-e v-s- і-u-s- і-h b-t-’-і- ---------------------------- Ale vos’ іduts’ іkh bats’kі!
Teie – teie В----В-ш В- – В-- В- – В-ш -------- Вы – Ваш 0
Vy - ---h V- – V--- V- – V-s- --------- Vy – Vash
Kuidas teie reis oli, härra Müller? Як-п--й--а---ш--пае--к-,-сп-дар-Мюлер? Я- п------ В--- п------- с----- М----- Я- п-а-ш-а В-ш- п-е-д-а- с-а-а- М-л-р- -------------------------------------- Як прайшла Ваша паездка, спадар Мюлер? 0
Y-k p-ay-hl- -ash- -a-zdk-, s--d-r-M--le-? Y-- p------- V---- p------- s----- M------ Y-k p-a-s-l- V-s-a p-e-d-a- s-a-a- M-u-e-? ------------------------------------------ Yak prayshla Vasha paezdka, spadar Myuler?
Kus on teie naine, härra Müller? Д-е В-ша -онка, ----а--Мю---? Д-- В--- ж----- с----- М----- Д-е В-ш- ж-н-а- с-а-а- М-л-р- ----------------------------- Дзе Ваша жонка, спадар Мюлер? 0
D---V--h----o--a- -----r Myu---? D-- V---- z------ s----- M------ D-e V-s-a z-o-k-, s-a-a- M-u-e-? -------------------------------- Dze Vasha zhonka, spadar Myuler?
Teie – teie Вы-- --ш В- – В-- В- – В-ш -------- Вы – Ваш 0
V--– V--h V- – V--- V- – V-s- --------- Vy – Vash
Kuidas teie reis oli, proua Schmidt? Я- -ра-ш-- -а-- п-е---а,--п----ын--Шм--? Я- п------ В--- п------- с-------- Ш---- Я- п-а-ш-а В-ш- п-е-д-а- с-а-а-ы-я Ш-і-? ---------------------------------------- Як прайшла Ваша паездка, спадарыня Шміт? 0
Y-k---ay---- --s-a --ezdka---p--ary--a-Sh-і-? Y-- p------- V---- p------- s--------- S----- Y-k p-a-s-l- V-s-a p-e-d-a- s-a-a-y-y- S-m-t- --------------------------------------------- Yak prayshla Vasha paezdka, spadarynya Shmіt?
Kus on teie mees, proua Schmidt? Дзе-Ва- м--- с--да-ы-я Ш-іт? Д-- В-- м--- с-------- Ш---- Д-е В-ш м-ж- с-а-а-ы-я Ш-і-? ---------------------------- Дзе Ваш муж, спадарыня Шміт? 0
D----a-- ---h,-s-a----ny--Shmі-? D-- V--- m---- s--------- S----- D-e V-s- m-z-, s-a-a-y-y- S-m-t- -------------------------------- Dze Vash muzh, spadarynya Shmіt?

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Rääkimise teeb võimalikuks geneetiline mutatsioon

Inimene on ainus elav olend Maal, kes oskab rääkida. See eristab teda loomadest ja taimedest. Loomulikult ka loomad ja taimed suhtlevad üksteisega. Kuid nad ei suhtle keeruliste silpidega keeles Aga miks inimene räägib? Rääkimiseks on vaja teatud füüsikalisi omadusi Need füüsikalised omadused on olemas vaid inimesel. Kuid see ei tähenda tingimata, et inimene need välja arendas. Evolutsioonis ei juhtu midagi põhjuseta. Mingil hetkel hakkas inimene rääkima. Me ei tea veel, millal see täpselt oli. Aga midagi pidi juhtuma, et inimene rääkima hakkas. Teadlased usuvad, et selle põhjuseks on geneetiline mutatsioon. Antropoloogid on võrrelnud erinevate elusolendite geneetilist materjali. On teada, et kõnet mõjutab üks konkreetne geen. Inimestel, kellel see geen on kahjustunud, on kõnehäired. Nad ei suuda ennast hästi väljendada ja nende jaoks on sõnu raske aeg mõista. See geeni uuriti inimestel, ahvidel ja hiirtel. Inimestel ja šimpansitel on see väga sarnane. Välja saab tuua vaid kaks väikest erinevust. Kuid need erinevused annavad oma olemasolust ajule märku. Koos teiste geenidega mõjutavad nad teatud aju protsesse. Seepärast suudavad inimesed rääkida ja ahvid ei suuda. Kuid inimkeele mõistatus ei ole veel lahendatud. Kõne tekkimiseks ei piisa vaid geeni mutatsioonist. Teadlased implanteerisid inimese geenivariandi hiirtele. See ei andnud neile rääkimisvõimet ... Aga nende piiksumine tegi üsna palju lärmi!