Vestmik

et Omastavad asesõnad 2   »   nn Possessive pronouns 2

67 [kuuskümmend seitse]

Omastavad asesõnad 2

Omastavad asesõnad 2

67 [sekstisju]

Possessive pronouns 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
prillid b----ene b------- b-i-l-n- -------- brillene 0
Ta unustas oma prillid. H-n--ar-g---------l--n- s--e. H-- h-- g----- b------- s---- H-n h-r g-ø-m- b-i-l-n- s-n-. ----------------------------- Han har gløymt brillene sine. 0
Kuhu ta siis oma prillid jättis? K--r---- --n b----e---s---, då? K--- h-- h-- b------- s---- d-- K-a- h-r h-n b-i-l-n- s-n-, d-? ------------------------------- Kvar har han brillene sine, då? 0
kell klokka k----- k-o-k- ------ klokka 0
Ta kell on katki. Klokk--hans e- ---el---. K----- h--- e- ø-------- K-o-k- h-n- e- ø-d-l-g-. ------------------------ Klokka hans er øydelagt. 0
Kell ripub seinal. K-ok-a---n---- --ggen. K----- h--- p- v------ K-o-k- h-n- p- v-g-e-. ---------------------- Klokka heng på veggen. 0
pass pas-et p----- p-s-e- ------ passet 0
Ta kaotas enda passi. Han ----mi--a p-sset sitt. H-- h-- m---- p----- s---- H-n h-r m-s-a p-s-e- s-t-. -------------------------- Han har mista passet sitt. 0
Kuhu ta siis enda passi jättis? K-ar--a----n -as-et si--- -å? K--- h-- h-- p----- s---- d-- K-a- h-r h-n p-s-e- s-t-, d-? ----------------------------- Kvar har han passet sitt, då? 0
nad – nende dei-- -eira d-- - d---- d-i - d-i-a ----------- dei - deira 0
Need lapsed ei leia endi vanemaid. Bo--- k-- -kkje -inn- fo-eld-- sin-. B---- k-- i---- f---- f------- s---- B-r-a k-n i-k-e f-n-e f-r-l-r- s-n-. ------------------------------------ Borna kan ikkje finne foreldra sine. 0
Aga sealt nende vanemad tulevadki! M----e- er----------d----! M-- d-- e- f------- d----- M-n d-r e- f-r-l-r- d-i-a- -------------------------- Men der er foreldra deira! 0
Teie – teie du-----n d- - d-- d- - d-n -------- du - din 0
Kuidas teie reis oli, härra Müller? Kor-----v-r -uren-d--- -e-r --l-er? K------ v-- t---- d--- h--- M------ K-r-e-s v-r t-r-n d-n- h-r- M-l-e-? ----------------------------------- Korleis var turen din, herr Møller? 0
Kus on teie naine, härra Müller? Kv-- -r kona-d-? K--- e- k--- d-- K-a- e- k-n- d-? ---------------- Kvar er kona di? 0
Teie – teie d------n d- - d-- d- - d-n -------- du - din 0
Kuidas teie reis oli, proua Schmidt? K-r-e-s-var-t------i-,-f-- -m-dt? K------ v-- t---- d--- f-- S----- K-r-e-s v-r t-r-n d-n- f-u S-i-t- --------------------------------- Korleis var turen din, fru Smidt? 0
Kus on teie mees, proua Schmidt? K-a- er ----e---in--f-- --id-? K--- e- m----- d--- f-- S----- K-a- e- m-n-e- d-n- f-u S-i-t- ------------------------------ Kvar er mannen din, fru Smidt? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Rääkimise teeb võimalikuks geneetiline mutatsioon

Inimene on ainus elav olend Maal, kes oskab rääkida. See eristab teda loomadest ja taimedest. Loomulikult ka loomad ja taimed suhtlevad üksteisega. Kuid nad ei suhtle keeruliste silpidega keeles Aga miks inimene räägib? Rääkimiseks on vaja teatud füüsikalisi omadusi Need füüsikalised omadused on olemas vaid inimesel. Kuid see ei tähenda tingimata, et inimene need välja arendas. Evolutsioonis ei juhtu midagi põhjuseta. Mingil hetkel hakkas inimene rääkima. Me ei tea veel, millal see täpselt oli. Aga midagi pidi juhtuma, et inimene rääkima hakkas. Teadlased usuvad, et selle põhjuseks on geneetiline mutatsioon. Antropoloogid on võrrelnud erinevate elusolendite geneetilist materjali. On teada, et kõnet mõjutab üks konkreetne geen. Inimestel, kellel see geen on kahjustunud, on kõnehäired. Nad ei suuda ennast hästi väljendada ja nende jaoks on sõnu raske aeg mõista. See geeni uuriti inimestel, ahvidel ja hiirtel. Inimestel ja šimpansitel on see väga sarnane. Välja saab tuua vaid kaks väikest erinevust. Kuid need erinevused annavad oma olemasolust ajule märku. Koos teiste geenidega mõjutavad nad teatud aju protsesse. Seepärast suudavad inimesed rääkida ja ahvid ei suuda. Kuid inimkeele mõistatus ei ole veel lahendatud. Kõne tekkimiseks ei piisa vaid geeni mutatsioonist. Teadlased implanteerisid inimese geenivariandi hiirtele. See ei andnud neile rääkimisvõimet ... Aga nende piiksumine tegi üsna palju lärmi!