Vestmik

et Omastavad asesõnad 2   »   sl Svojilni zaimki 2

67 [kuuskümmend seitse]

Omastavad asesõnad 2

Omastavad asesõnad 2

67 [sedeminšestdeset]

Svojilni zaimki 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
prillid oč--a očala 0
Ta unustas oma prillid. Po----- j- s---- o----. Pozabil je svoja očala. 0
Kuhu ta siis oma prillid jättis? Kj- n--- i-- s---- o----? Kje neki ima svoja očala? 0
kell ura ura 0
Ta kell on katki. Nj----- u-- j- p---------. Njegova ura je pokvarjena. 0
Kell ripub seinal. Ur- v--- n- s----. Ura visi na steni. 0
pass po--- l--t potni list 0
Ta kaotas enda passi. On j- i------ s--- p---- l---. On je izgubil svoj potni list. 0
Kuhu ta siis enda passi jättis? Le k-- i-- s--- p---- l---? Le kje ima svoj potni list? 0
nad – nende on- – n----v oni – njihov 0
Need lapsed ei leia endi vanemaid. Ot---- n- m----- n---- s----- s------. Otroci ne morejo najti svojih staršev. 0
Aga sealt nende vanemad tulevadki! Am---- g---- p-------- n------ s-----! Ampak, glej, prihajajo njihovi starši! 0
Teie – teie vi – v-š vi – vaš 0
Kuidas teie reis oli, härra Müller? Ka-- s-- s- i---- n- p--------- g----- M-----? Kako ste se imeli na potovanju, gospod Müller? 0
Kus on teie naine, härra Müller? Kj- j- v--- ž---- g----- M-----? Kje je vaša žena, gospod Müller? 0
Teie – teie on- – n--n ona – njen 0
Kuidas teie reis oli, proua Schmidt? Ka-- s-- s- i---- n- p--------- g---- S------? Kako ste se imeli na potovanju, gospa Schmidt? 0
Kus on teie mees, proua Schmidt? Kj- j- v-- m--- g---- S------? Kje je vaš mož, gospa Schmidt? 0

Rääkimise teeb võimalikuks geneetiline mutatsioon

Inimene on ainus elav olend Maal, kes oskab rääkida. See eristab teda loomadest ja taimedest. Loomulikult ka loomad ja taimed suhtlevad üksteisega. Kuid nad ei suhtle keeruliste silpidega keeles Aga miks inimene räägib? Rääkimiseks on vaja teatud füüsikalisi omadusi Need füüsikalised omadused on olemas vaid inimesel. Kuid see ei tähenda tingimata, et inimene need välja arendas. Evolutsioonis ei juhtu midagi põhjuseta. Mingil hetkel hakkas inimene rääkima. Me ei tea veel, millal see täpselt oli. Aga midagi pidi juhtuma, et inimene rääkima hakkas. Teadlased usuvad, et selle põhjuseks on geneetiline mutatsioon. Antropoloogid on võrrelnud erinevate elusolendite geneetilist materjali. On teada, et kõnet mõjutab üks konkreetne geen. Inimestel, kellel see geen on kahjustunud, on kõnehäired. Nad ei suuda ennast hästi väljendada ja nende jaoks on sõnu raske aeg mõista. See geeni uuriti inimestel, ahvidel ja hiirtel. Inimestel ja šimpansitel on see väga sarnane. Välja saab tuua vaid kaks väikest erinevust. Kuid need erinevused annavad oma olemasolust ajule märku. Koos teiste geenidega mõjutavad nad teatud aju protsesse. Seepärast suudavad inimesed rääkida ja ahvid ei suuda. Kuid inimkeele mõistatus ei ole veel lahendatud. Kõne tekkimiseks ei piisa vaid geeni mutatsioonist. Teadlased implanteerisid inimese geenivariandi hiirtele. See ei andnud neile rääkimisvõimet ... Aga nende piiksumine tegi üsna palju lärmi!