Vestmik

et Omastavad asesõnad 2   »   tl Possessive pronouns 2

67 [kuuskümmend seitse]

Omastavad asesõnad 2

Omastavad asesõnad 2

67 [animnapu’t pito]

Possessive pronouns 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tagalogi Mängi Rohkem
prillid a-----l-m-n a-- s------ a-g s-l-m-n ----------- ang salamin 0
Ta unustas oma prillid. Nak--i-ut-- n--- ----s----i--n--a. N---------- n--- a-- s------ n---- N-k-l-m-t-n n-y- a-g s-l-m-n n-y-. ---------------------------------- Nakalimutan niya ang salamin niya. 0
Kuhu ta siis oma prillid jättis? N---an n-y- ---wa- a-- --la-in n---? N----- n--- n----- a-- s------ n---- N-s-a- n-y- n-i-a- a-g s-l-m-n n-y-? ------------------------------------ Nasaan niya naiwan ang salamin niya? 0
kell An- o--s-n A-- o----- A-g o-a-a- ---------- Ang orasan 0
Ta kell on katki. Sira--ng-rel- ---a. S--- a-- r--- n---- S-r- a-g r-l- n-y-. ------------------- Sira ang relo niya. 0
Kell ripub seinal. Ang-or-----ay-na-a--bi--s- din-----. A-- o----- a- n-------- s- d-------- A-g o-a-a- a- n-k-s-b-t s- d-n-d-n-. ------------------------------------ Ang orasan ay nakasabit sa dingding. 0
pass an- pa--p-r-e a-- p-------- a-g p-s-p-r-e ------------- ang pasaporte 0
Ta kaotas enda passi. N----- -ng -asap-----niya. N----- a-- p-------- n---- N-w-l- a-g p-s-p-r-e n-y-. -------------------------- Nawala ang pasaporte niya. 0
Kuhu ta siis enda passi jättis? N-sa-- an---a-a---t- n-- ---g-g----? N----- a-- p-------- n-- k--- g----- N-s-a- a-g p-s-p-r-e n-a k-n- g-y-n- ------------------------------------ Nasaan ang pasaporte nya kung gayon? 0
nad – nende sil----kan--a s--- – k----- s-l- – k-n-l- ------------- sila – kanila 0
Need lapsed ei leia endi vanemaid. H-n-- ma----p-n---g- -ata --g-kan-l-----g- ma-ulang. H---- m------ n- m-- b--- a-- k------- m-- m-------- H-n-i m-h-n-p n- m-a b-t- a-g k-n-l-n- m-a m-g-l-n-. ---------------------------------------------------- Hindi mahanap ng mga bata ang kanilang mga magulang. 0
Aga sealt nende vanemad tulevadki! N-rito----an- kany----m-a ----l-n-! N----- n- a-- k------ m-- m-------- N-r-t- n- a-g k-n-a-g m-a m-g-l-n-! ----------------------------------- Narito na ang kanyang mga magulang! 0
Teie – teie I--w-–-iyo I--- – i-- I-a- – i-o ---------- Ikaw – iyo 0
Kuidas teie reis oli, härra Müller? K------ -n--i---g ---a--, G--M-ll-r? K------ a-- i---- b------ G- M------ K-m-s-a a-g i-o-g b-y-h-, G- M-l-e-? ------------------------------------ Kumusta ang iyong biyahe, G. Müller? 0
Kus on teie naine, härra Müller? Na--a- ang a-aw----, -.-M-l--r? N----- a-- a---- m-- G- M------ N-s-a- a-g a-a-a m-, G- M-l-e-? ------------------------------- Nasaan ang asawa mo, G. Müller? 0
Teie – teie Ika- --i-o I--- – i-- I-a- – i-o ---------- Ikaw – iyo 0
Kuidas teie reis oli, proua Schmidt? K-m--t- --g -yo-g b--ah---Ms.--c--id-? K------ a-- i---- b------ M-- S------- K-m-s-a a-g i-o-g b-y-h-, M-. S-h-i-t- -------------------------------------- Kumusta ang iyong biyahe, Ms. Schmidt? 0
Kus on teie mees, proua Schmidt? N-sa-- an--as-wa --, -s---c-m-d-? N----- a-- a---- m-- M-- S------- N-s-a- a-g a-a-a m-, M-. S-h-i-t- --------------------------------- Nasaan ang asawa mo, Ms. Schmidt? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Rääkimise teeb võimalikuks geneetiline mutatsioon

Inimene on ainus elav olend Maal, kes oskab rääkida. See eristab teda loomadest ja taimedest. Loomulikult ka loomad ja taimed suhtlevad üksteisega. Kuid nad ei suhtle keeruliste silpidega keeles Aga miks inimene räägib? Rääkimiseks on vaja teatud füüsikalisi omadusi Need füüsikalised omadused on olemas vaid inimesel. Kuid see ei tähenda tingimata, et inimene need välja arendas. Evolutsioonis ei juhtu midagi põhjuseta. Mingil hetkel hakkas inimene rääkima. Me ei tea veel, millal see täpselt oli. Aga midagi pidi juhtuma, et inimene rääkima hakkas. Teadlased usuvad, et selle põhjuseks on geneetiline mutatsioon. Antropoloogid on võrrelnud erinevate elusolendite geneetilist materjali. On teada, et kõnet mõjutab üks konkreetne geen. Inimestel, kellel see geen on kahjustunud, on kõnehäired. Nad ei suuda ennast hästi väljendada ja nende jaoks on sõnu raske aeg mõista. See geeni uuriti inimestel, ahvidel ja hiirtel. Inimestel ja šimpansitel on see väga sarnane. Välja saab tuua vaid kaks väikest erinevust. Kuid need erinevused annavad oma olemasolust ajule märku. Koos teiste geenidega mõjutavad nad teatud aju protsesse. Seepärast suudavad inimesed rääkida ja ahvid ei suuda. Kuid inimkeele mõistatus ei ole veel lahendatud. Kõne tekkimiseks ei piisa vaid geeni mutatsioonist. Teadlased implanteerisid inimese geenivariandi hiirtele. See ei andnud neile rääkimisvõimet ... Aga nende piiksumine tegi üsna palju lärmi!