Vestmik

et Omastavad asesõnad 2   »   kk Possessive pronouns 2

67 [kuuskümmend seitse]

Omastavad asesõnad 2

Omastavad asesõnad 2

67 [алпыс жеті]

67 [alpıs jeti]

Possessive pronouns 2

[Täweldik esimdigi 2]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kasahhi Mängi Rohkem
prillid Көзілді-ік К--------- К-з-л-і-і- ---------- Көзілдірік 0
Kö-i-d---k K--------- K-z-l-i-i- ---------- Közildirik
Ta unustas oma prillid. Ол өзінің--ө--лд-р-гі--ұм-тып--етт-. О- ө----- к----------- ұ----- к----- О- ө-і-і- к-з-л-і-і-і- ұ-ы-ы- к-т-і- ------------------------------------ Ол өзінің көзілдірігін ұмытып кетті. 0
Ol öz-ni- kö-i-d-r---n--mıt-p---tti. O- ö----- k----------- u----- k----- O- ö-i-i- k-z-l-i-i-i- u-ı-ı- k-t-i- ------------------------------------ Ol öziniñ közildirigin umıtıp ketti.
Kuhu ta siis oma prillid jättis? О-ың -өзілд--і-і-қа--- ек-н? О--- к---------- қ---- е---- О-ы- к-з-л-і-і-і қ-й-а е-е-? ---------------------------- Оның көзілдірігі қайда екен? 0
Onıñ kö-i--i--gi -a-da---en? O--- k---------- q---- e---- O-ı- k-z-l-i-i-i q-y-a e-e-? ---------------------------- Onıñ közildirigi qayda eken?
kell са-ат с---- с-ғ-т ----- сағат 0
s-ğat s---- s-ğ-t ----- sağat
Ta kell on katki. Оның-сағ--- --зылы--қа--ы. О--- с----- б------ қ----- О-ы- с-ғ-т- б-з-л-п қ-л-ы- -------------------------- Оның сағаты бұзылып қалды. 0
Onı--sağ--ı---z-lıp q-l--. O--- s----- b------ q----- O-ı- s-ğ-t- b-z-l-p q-l-ı- -------------------------- Onıñ sağatı buzılıp qaldı.
Kell ripub seinal. С-ғ-т--а-ыр-а-а--лі--- --р. С---- қ-------- і----- т--- С-ғ-т қ-б-р-а-а і-і-і- т-р- --------------------------- Сағат қабырғада ілініп тұр. 0
S-----qa-ır-a-- -l---- -ur. S---- q-------- i----- t--- S-ğ-t q-b-r-a-a i-i-i- t-r- --------------------------- Sağat qabırğada ilinip tur.
pass тө--ұ-ат т------- т-л-ұ-а- -------- төлқұжат 0
töl-uj-t t------- t-l-u-a- -------- tölqujat
Ta kaotas enda passi. Ол тө-қ----ы--жо-ал--- а--ы. О- т--------- ж------- а---- О- т-л-ұ-а-ы- ж-ғ-л-ы- а-д-. ---------------------------- Ол төлқұжатын жоғалтып алды. 0
Ol t-l----tı--j----tıp ald-. O- t--------- j------- a---- O- t-l-u-a-ı- j-ğ-l-ı- a-d-. ---------------------------- Ol tölqujatın joğaltıp aldı.
Kuhu ta siis enda passi jättis? О-ы- т-лқұ-ат- қа--а--ке-? О--- т-------- қ---- е---- О-ы- т-л-ұ-а-ы қ-й-а е-е-? -------------------------- Оның төлқұжаты қайда екен? 0
Onı- t--q--a-ı ---da -ken? O--- t-------- q---- e---- O-ı- t-l-u-a-ı q-y-a e-e-? -------------------------- Onıñ tölqujatı qayda eken?
nad – nende о--р-–--з-----ің о--- – ө-------- о-а- – ө-д-р-н-ң ---------------- олар – өздерінің 0
o-ar---ö----in-ñ o--- – ö-------- o-a- – ö-d-r-n-ñ ---------------- olar – özderiniñ
Need lapsed ei leia endi vanemaid. Б-ла-ар -здерін-ң--т---н-с-н ---а--лм-й жү-. Б------ ө-------- а--------- т--- а---- ж--- Б-л-л-р ө-д-р-н-ң а-а-а-а-ы- т-б- а-м-й ж-р- -------------------------------------------- Балалар өздерінің ата-анасын таба алмай жүр. 0
B-lal-- --derini- -ta--n-s-- --b---lm-- --r. B------ ö-------- a--------- t--- a---- j--- B-l-l-r ö-d-r-n-ñ a-a-a-a-ı- t-b- a-m-y j-r- -------------------------------------------- Balalar özderiniñ ata-anasın taba almay jür.
Aga sealt nende vanemad tulevadki! А---анас---не к-ле--атыр ғо-! А-------- ә-- к--- ж---- ғ--- А-а-а-а-ы ә-е к-л- ж-т-р ғ-й- ----------------------------- Ата-анасы әне келе жатыр ғой! 0
A---anas--ä-e ke---j-tır---y! A-------- ä-- k--- j---- ğ--- A-a-a-a-ı ä-e k-l- j-t-r ğ-y- ----------------------------- Ata-anası äne kele jatır ğoy!
Teie – teie С-----Сі-д-ң С-- – С----- С-з – С-з-і- ------------ Сіз – Сіздің 0
Siz –-S-zdiñ S-- – S----- S-z – S-z-i- ------------ Siz – Sizdiñ
Kuidas teie reis oli, härra Müller? Мю--е--мы--а,-сі-ді--са--рың-- қ-л------ды? М----- м----- с----- с-------- қ---- б----- М-л-е- м-р-а- с-з-і- с-п-р-ң-з қ-л-й б-л-ы- ------------------------------------------- Мюллер мырза, сіздің сапарыңыз қалай болды? 0
M------ mırz-- -i--iñ----ar--ı- ---a- bo--ı? M------ m----- s----- s-------- q---- b----- M-u-l-r m-r-a- s-z-i- s-p-r-ñ-z q-l-y b-l-ı- -------------------------------------------- Myuller mırza, sizdiñ saparıñız qalay boldı?
Kus on teie naine, härra Müller? Мю-ле--м-р--, --------йе-і-і--қай-а? М----- м----- с----- ә------- қ----- М-л-е- м-р-а- с-з-і- ә-е-і-і- қ-й-а- ------------------------------------ Мюллер мырза, сіздің әйеліңіз қайда? 0
M-ul-e- ---z-, siz-i- ä-e-iñiz-q-y--? M------ m----- s----- ä------- q----- M-u-l-r m-r-a- s-z-i- ä-e-i-i- q-y-a- ------------------------------------- Myuller mırza, sizdiñ äyeliñiz qayda?
Teie – teie Сі--- Сі-дің С-- – С----- С-з – С-з-і- ------------ Сіз – Сіздің 0
S-- – Siz-iñ S-- – S----- S-z – S-z-i- ------------ Siz – Sizdiñ
Kuidas teie reis oli, proua Schmidt? Ш-идт х--ы-- -----ң--а-а--ңы----ла- -олды? Ш---- х----- с----- с-------- қ---- б----- Ш-и-т х-н-м- с-з-і- с-п-р-ң-з қ-л-й б-л-ы- ------------------------------------------ Шмидт ханым, сіздің сапарыңыз қалай болды? 0
Şmïdt----ı-, s--diñ-sapa-ıñ-z q-----b----? Ş---- x----- s----- s-------- q---- b----- Ş-ï-t x-n-m- s-z-i- s-p-r-ñ-z q-l-y b-l-ı- ------------------------------------------ Şmïdt xanım, sizdiñ saparıñız qalay boldı?
Kus on teie mees, proua Schmidt? Ш---т -аным- с-здің--үй--і-із қ-йда? Ш---- х----- с----- к-------- қ----- Ш-и-т х-н-м- с-з-і- к-й-у-ң-з қ-й-а- ------------------------------------ Шмидт ханым, сіздің күйеуіңіз қайда? 0
Ş--dt-x--ım, -izd------ew-ñi- q--da? Ş---- x----- s----- k-------- q----- Ş-ï-t x-n-m- s-z-i- k-y-w-ñ-z q-y-a- ------------------------------------ Şmïdt xanım, sizdiñ küyewiñiz qayda?

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Rääkimise teeb võimalikuks geneetiline mutatsioon

Inimene on ainus elav olend Maal, kes oskab rääkida. See eristab teda loomadest ja taimedest. Loomulikult ka loomad ja taimed suhtlevad üksteisega. Kuid nad ei suhtle keeruliste silpidega keeles Aga miks inimene räägib? Rääkimiseks on vaja teatud füüsikalisi omadusi Need füüsikalised omadused on olemas vaid inimesel. Kuid see ei tähenda tingimata, et inimene need välja arendas. Evolutsioonis ei juhtu midagi põhjuseta. Mingil hetkel hakkas inimene rääkima. Me ei tea veel, millal see täpselt oli. Aga midagi pidi juhtuma, et inimene rääkima hakkas. Teadlased usuvad, et selle põhjuseks on geneetiline mutatsioon. Antropoloogid on võrrelnud erinevate elusolendite geneetilist materjali. On teada, et kõnet mõjutab üks konkreetne geen. Inimestel, kellel see geen on kahjustunud, on kõnehäired. Nad ei suuda ennast hästi väljendada ja nende jaoks on sõnu raske aeg mõista. See geeni uuriti inimestel, ahvidel ja hiirtel. Inimestel ja šimpansitel on see väga sarnane. Välja saab tuua vaid kaks väikest erinevust. Kuid need erinevused annavad oma olemasolust ajule märku. Koos teiste geenidega mõjutavad nad teatud aju protsesse. Seepärast suudavad inimesed rääkida ja ahvid ei suuda. Kuid inimkeele mõistatus ei ole veel lahendatud. Kõne tekkimiseks ei piisa vaid geeni mutatsioonist. Teadlased implanteerisid inimese geenivariandi hiirtele. See ei andnud neile rääkimisvõimet ... Aga nende piiksumine tegi üsna palju lärmi!