Vestmik

et Küsimused – minevik 2   »   sv Fråga – förfluten tid 2

86 [kaheksakümmend kuus]

Küsimused – minevik 2

Küsimused – minevik 2

86 [åttiosex]

Fråga – förfluten tid 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Millist lipsu sa kandsid? V---e- s-i---ha---d- ---d--? V----- s---- h--- d- p- d--- V-l-e- s-i-s h-d- d- p- d-g- ---------------------------- Vilken slips hade du på dig? 0
Millise auto sa ostsid? Vi-ken -il --r-d- k---? V----- b-- h-- d- k---- V-l-e- b-l h-r d- k-p-? ----------------------- Vilken bil har du köpt? 0
Millise ajalehe sa tellisid? Vilken ---ning --r-du---en-merer-t --? V----- t------ h-- d- p----------- p-- V-l-e- t-d-i-g h-r d- p-e-u-e-e-a- p-? -------------------------------------- Vilken tidning har du prenumererat på? 0
Keda te nägite? Ve- h-- -- se-t? V-- h-- d- s---- V-m h-r d- s-t-? ---------------- Vem har du sett? 0
Kellega te kohtusite? V---h-- -- ----f--? V-- h-- d- t------- V-m h-r d- t-ä-f-t- ------------------- Vem har du träffat? 0
Kelle te ära tundsite? V-m-h-- d---än-----n? V-- h-- d- k--- i---- V-m h-r d- k-n- i-e-? --------------------- Vem har du känt igen? 0
Millal te ärkasite? När--a- n-----t---p? N-- h-- n- g--- u--- N-r h-r n- g-t- u-p- -------------------- När har ni gått upp? 0
Millal te alustasite? När --- n- börj--? N-- h-- n- b------ N-r h-r n- b-r-a-? ------------------ När har ni börjat? 0
Millal te lõpetasite? När --r ---slut--? N-- h-- n- s------ N-r h-r n- s-u-a-? ------------------ När har ni slutat? 0
Miks te ärkasite? Va-fö- -a---i-v--n-t? V----- h-- n- v------ V-r-ö- h-r n- v-k-a-? --------------------- Varför har ni vaknat? 0
Miks te õpetajaks hakkasite? V---ö--b----n- -ä-a--? V----- b--- n- l------ V-r-ö- b-e- n- l-r-r-? ---------------------- Varför blev ni lärare? 0
Miks te takso võtsite? Varfö--har--i-ta-it -- t--i? V----- h-- n- t---- e- t---- V-r-ö- h-r n- t-g-t e- t-x-? ---------------------------- Varför har ni tagit en taxi? 0
Kust te tulite? Var----m-er--i i-rån? V--- k----- n- i----- V-r- k-m-e- n- i-r-n- --------------------- Vart kommer ni ifrån? 0
Kuhu te läksite? Var----r-n- --t-? V--- h-- n- g---- V-r- h-r n- g-t-? ----------------- Vart har ni gått? 0
Kus te olite? Var h-r -i -ari-? V-- h-- n- v----- V-r h-r n- v-r-t- ----------------- Var har ni varit? 0
Keda sa aitasid? V-m -a- ----jä-pt? V-- h-- d- h------ V-m h-r d- h-ä-p-? ------------------ Vem har du hjälpt? 0
Kellele sa kirjutasid? V-- ----du -kr--it-t-l-? V-- h-- d- s------ t---- V-m h-r d- s-r-v-t t-l-? ------------------------ Vem har du skrivit till? 0
Kellele sa vastasid? Ve- -ar-d- s-ar-t? V-- h-- d- s------ V-m h-r d- s-a-a-? ------------------ Vem har du svarat? 0

Kakskeelsus arendab kuulmist

Inimesed, kes räägivad kahte keelt, kuulevad paremini. Nad suudavad täpsemini eristada erinevaid helisid. Sellise tulemuseni on jõudnud üks Ameerika teadusuuring. Teadlased testisid mitut teismelist. Osad katsealused olid üles kasvanud kakskeelsena. Need noored rääkisid inglise ja hispaania keelt. Teised rääkisid vaid inglise keelt. Need noored pidid kuulama üht kindlat silpi. Selleks silbiks oli ‘da’. Antud silp ei kuulunud aga kumbagi keelde. Silpi mängiti katsealustele kõrvaklappide abil. Samal ajal mõõdeti elektroodide abil nende aju aktiivsust. Pärast testi pidid noored uuesti antud silpi kuulama. Seekord kuulsid nad ka muid segavaid hääli. Erinevad hääled ütlesid seosetuid lauseid. Kakskeelsed noored reageerisid silbi kuulmisele väga tugevalt. Nende aju näitas üles suurt aktiivsust. Nad suutsid silbi ära tunda nii vaikuses kui ka segavate helidega. Ükskeelsetel ei läinud nii hästi. Nende kuulmine polnud nii hea kui kakskeelsetel katsealustel. Antud tulemus üllatas teadlasi. Seniajani oli vaid teada, et muusikutel on väga arenenud kuulmismeel. Kuid tuleb välja, et ka kakskeelsus treenib kuulmist. Kakskeelsed inimesed seisavad pidevalt vastakuti erinevate helidega. Seega peab aju õppima uusi oskusi. Ta õpib, kuidas ära tunda erinevaid keelelisi ärritusi. Nüüd katsetavad teadlased, kuidas keeleoskus meie aju mõjutab. Ehk areneb kuulmisoskus ka siis, kui inimene õpib keeli hiljem...