Vestmik

et Küsimused – minevik 2   »   zh 问题–过去时2

86 [kaheksakümmend kuus]

Küsimused – minevik 2

Küsimused – minevik 2

86[八十六]

86 [Bāshíliù]

问题–过去时2

[wèntí – guòqù shí 2]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hiina (lihtsustatud) Mängi Rohkem
Millist lipsu sa kandsid? 你 -过的-- -- 领- ? 你 带__ 是 哪_ 领_ ? 你 带-的 是 哪- 领- ? --------------- 你 带过的 是 哪条 领带 ? 0
n--dàig-ò -e --- nǎ t--o--ǐn---i? n_ d_____ d_ s__ n_ t___ l_______ n- d-i-u- d- s-ì n- t-á- l-n-d-i- --------------------------------- nǐ dàiguò de shì nǎ tiáo lǐngdài?
Millise auto sa ostsid? 你--的 是 哪辆 车-? 你 买_ 是 哪_ 车 ? 你 买- 是 哪- 车 ? ------------- 你 买的 是 哪辆 车 ? 0
Nǐ---i--e shì -- li-n---h-? N_ m__ d_ s__ n_ l____ c___ N- m-i d- s-ì n- l-à-g c-ē- --------------------------- Nǐ mǎi de shì nǎ liàng chē?
Millise ajalehe sa tellisid? 你-订过--份 -纸-? 你 订_ 哪_ 报_ ? 你 订- 哪- 报- ? ------------ 你 订过 哪份 报纸 ? 0
N--dìng-u--nǎ -è---à----? N_ d______ n_ f__ b______ N- d-n-g-ò n- f-n b-o-h-? ------------------------- Nǐ dìngguò nǎ fèn bàozhǐ?
Keda te nägite? 您 看---了 ? 您 看_ 谁_ ? 您 看- 谁- ? --------- 您 看见 谁了 ? 0
N-n -ànji---sh-íl-? N__ k______ s______ N-n k-n-i-n s-u-l-? ------------------- Nín kànjiàn shuíle?
Kellega te kohtusite? 您-和 --见-面---? 您 和 谁 见__ 了 ? 您 和 谁 见-面 了 ? ------------- 您 和 谁 见过面 了 ? 0
Ní--hé-s--- ji-ng-ò -i-n--? N__ h_ s___ j______ m______ N-n h- s-u- j-à-g-ò m-à-l-? --------------------------- Nín hé shuí jiànguò miànle?
Kelle te ära tundsite? 您--出---- ? 您 认_ 谁 了 ? 您 认- 谁 了 ? ---------- 您 认出 谁 了 ? 0
N-------c-ū-s-u--e? N__ r__ c__ s______ N-n r-n c-ū s-u-l-? ------------------- Nín rèn chū shuíle?
Millal te ärkasite? 您-什--时候 -床--? 您 什_ 时_ 起__ ? 您 什- 时- 起-的 ? ------------- 您 什么 时候 起床的 ? 0
Nín --é-me-s-í--u q---------e? N__ s_____ s_____ q_______ d__ N-n s-é-m- s-í-ò- q-c-u-n- d-? ------------------------------ Nín shénme shíhòu qǐchuáng de?
Millal te alustasite? 您 什- 时--开始- ? 您 什_ 时_ 开__ ? 您 什- 时- 开-的 ? ------------- 您 什么 时候 开始的 ? 0
N-n sh-n-- -h-hò- -ā-s-ǐ---? N__ s_____ s_____ k_____ d__ N-n s-é-m- s-í-ò- k-i-h- d-? ---------------------------- Nín shénme shíhòu kāishǐ de?
Millal te lõpetasite? 您-什---- 停止--? 您 什_ 时_ 停__ ? 您 什- 时- 停-的 ? ------------- 您 什么 时候 停止的 ? 0
Nín--hén-- -hí--- -í---h- -e? N__ s_____ s_____ t______ d__ N-n s-é-m- s-í-ò- t-n-z-ǐ d-? ----------------------------- Nín shénme shíhòu tíngzhǐ de?
Miks te ärkasite? 您 -什么 醒 - ? 您 为__ 醒 了 ? 您 为-么 醒 了 ? ----------- 您 为什么 醒 了 ? 0
N-n-----héme -ǐng--? N__ w_______ x______ N-n w-i-h-m- x-n-l-? -------------------- Nín wèishéme xǐngle?
Miks te õpetajaks hakkasite? 您-为什么--了-教- ? 您 为__ 当_ 教_ ? 您 为-么 当- 教- ? ------------- 您 为什么 当了 教师 ? 0
Nín-------m--d-ng---j-ào-h-? N__ w_______ d_____ j_______ N-n w-i-h-m- d-n-l- j-à-s-ī- ---------------------------- Nín wèishéme dāngle jiàoshī?
Miks te takso võtsite? 您 --- -了 -租车 ? 您 为__ 坐_ 出__ ? 您 为-么 坐- 出-车 ? -------------- 您 为什么 坐了 出租车 ? 0
Nín--è-shé-- --ò-e c-ūz-----? N__ w_______ z____ c____ c___ N-n w-i-h-m- z-ò-e c-ū-ū c-ē- ----------------------------- Nín wèishéme zuòle chūzū chē?
Kust te tulite? 您 -哪里--的 ? 您 从__ 来_ ? 您 从-里 来- ? ---------- 您 从哪里 来的 ? 0
N------g nǎl- l-i--e? N__ c___ n___ l__ d__ N-n c-n- n-l- l-i d-? --------------------- Nín cóng nǎlǐ lái de?
Kuhu te läksite? 您-------? 您 去__ 了 ? 您 去-里 了 ? --------- 您 去哪里 了 ? 0
N-n -ù-nǎ-ǐ l-? N__ q_ n___ l__ N-n q- n-l- l-? --------------- Nín qù nǎlǐ le?
Kus te olite? 您 -- 哪儿 ? 您 去_ 哪_ ? 您 去- 哪- ? --------- 您 去了 哪儿 ? 0
Nín--ù-- -ǎ'e-? N__ q___ n_____ N-n q-l- n-'-r- --------------- Nín qùle nǎ'er?
Keda sa aitasid? 你 帮谁 了 ? 你 帮_ 了 ? 你 帮- 了 ? -------- 你 帮谁 了 ? 0
N- b-ng-sh----? N_ b___ s______ N- b-n- s-u-l-? --------------- Nǐ bāng shuíle?
Kellele sa kirjutasid? 你----写信-- ? 你 给_ 写_ 了 ? 你 给- 写- 了 ? ----------- 你 给谁 写信 了 ? 0
Nǐ-gě- -hu---i- xìn-e? N_ g__ s___ x__ x_____ N- g-i s-u- x-ě x-n-e- ---------------------- Nǐ gěi shuí xiě xìnle?
Kellele sa vastasid? 你 ---谁 了 ? 你 回_ 谁 了 ? 你 回- 谁 了 ? ---------- 你 回答 谁 了 ? 0
Nǐ h-í-- shu--e? N_ h____ s______ N- h-í-á s-u-l-? ---------------- Nǐ huídá shuíle?

Kakskeelsus arendab kuulmist

Inimesed, kes räägivad kahte keelt, kuulevad paremini. Nad suudavad täpsemini eristada erinevaid helisid. Sellise tulemuseni on jõudnud üks Ameerika teadusuuring. Teadlased testisid mitut teismelist. Osad katsealused olid üles kasvanud kakskeelsena. Need noored rääkisid inglise ja hispaania keelt. Teised rääkisid vaid inglise keelt. Need noored pidid kuulama üht kindlat silpi. Selleks silbiks oli ‘da’. Antud silp ei kuulunud aga kumbagi keelde. Silpi mängiti katsealustele kõrvaklappide abil. Samal ajal mõõdeti elektroodide abil nende aju aktiivsust. Pärast testi pidid noored uuesti antud silpi kuulama. Seekord kuulsid nad ka muid segavaid hääli. Erinevad hääled ütlesid seosetuid lauseid. Kakskeelsed noored reageerisid silbi kuulmisele väga tugevalt. Nende aju näitas üles suurt aktiivsust. Nad suutsid silbi ära tunda nii vaikuses kui ka segavate helidega. Ükskeelsetel ei läinud nii hästi. Nende kuulmine polnud nii hea kui kakskeelsetel katsealustel. Antud tulemus üllatas teadlasi. Seniajani oli vaid teada, et muusikutel on väga arenenud kuulmismeel. Kuid tuleb välja, et ka kakskeelsus treenib kuulmist. Kakskeelsed inimesed seisavad pidevalt vastakuti erinevate helidega. Seega peab aju õppima uusi oskusi. Ta õpib, kuidas ära tunda erinevaid keelelisi ärritusi. Nüüd katsetavad teadlased, kuidas keeleoskus meie aju mõjutab. Ehk areneb kuulmisoskus ka siis, kui inimene õpib keeli hiljem...