Vestmik

et Küsimused – minevik 2   »   zh 问题–过去时2

86 [kaheksakümmend kuus]

Küsimused – minevik 2

Küsimused – minevik 2

86[八十六]

86 [Bāshíliù]

问题–过去时2

[wèntí – guòqù shí 2]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hiina (lihtsustatud) Mängi Rohkem
Millist lipsu sa kandsid? 你 -过的 ---条 领--? 你 带-- 是 哪- 领- ? 你 带-的 是 哪- 领- ? --------------- 你 带过的 是 哪条 领带 ? 0
nǐ--àiguò--- --ì n----á- -ǐ--dài? n- d----- d- s-- n- t--- l------- n- d-i-u- d- s-ì n- t-á- l-n-d-i- --------------------------------- nǐ dàiguò de shì nǎ tiáo lǐngdài?
Millise auto sa ostsid? 你 买的-是--- 车-? 你 买- 是 哪- 车 ? 你 买- 是 哪- 车 ? ------------- 你 买的 是 哪辆 车 ? 0
N- mǎi -e --- nǎ-l-à-g --ē? N- m-- d- s-- n- l---- c--- N- m-i d- s-ì n- l-à-g c-ē- --------------------------- Nǐ mǎi de shì nǎ liàng chē?
Millise ajalehe sa tellisid? 你--过 ---报纸 ? 你 订- 哪- 报- ? 你 订- 哪- 报- ? ------------ 你 订过 哪份 报纸 ? 0
Nǐ dì-------ǎ -èn---o-hǐ? N- d------ n- f-- b------ N- d-n-g-ò n- f-n b-o-h-? ------------------------- Nǐ dìngguò nǎ fèn bàozhǐ?
Keda te nägite? 您-看见--了 ? 您 看- 谁- ? 您 看- 谁- ? --------- 您 看见 谁了 ? 0
Ní- kàn--àn s-uíle? N-- k------ s------ N-n k-n-i-n s-u-l-? ------------------- Nín kànjiàn shuíle?
Kellega te kohtusite? 您 --- -过面 --? 您 和 谁 见-- 了 ? 您 和 谁 见-面 了 ? ------------- 您 和 谁 见过面 了 ? 0
Nín--- sh-í--iàng-ò -ià--e? N-- h- s--- j------ m------ N-n h- s-u- j-à-g-ò m-à-l-? --------------------------- Nín hé shuí jiànguò miànle?
Kelle te ära tundsite? 您 认出-谁 --? 您 认- 谁 了 ? 您 认- 谁 了 ? ---------- 您 认出 谁 了 ? 0
Nín-rè- -hū-s----e? N-- r-- c-- s------ N-n r-n c-ū s-u-l-? ------------------- Nín rèn chū shuíle?
Millal te ärkasite? 您-什- -候---- ? 您 什- 时- 起-- ? 您 什- 时- 起-的 ? ------------- 您 什么 时候 起床的 ? 0
N-- s---me sh-h---qǐch---- -e? N-- s----- s----- q------- d-- N-n s-é-m- s-í-ò- q-c-u-n- d-? ------------------------------ Nín shénme shíhòu qǐchuáng de?
Millal te alustasite? 您 -么--- -始的-? 您 什- 时- 开-- ? 您 什- 时- 开-的 ? ------------- 您 什么 时候 开始的 ? 0
N------nm- -híh-u kā-shǐ --? N-- s----- s----- k----- d-- N-n s-é-m- s-í-ò- k-i-h- d-? ---------------------------- Nín shénme shíhòu kāishǐ de?
Millal te lõpetasite? 您--么-时- 停-的 ? 您 什- 时- 停-- ? 您 什- 时- 停-的 ? ------------- 您 什么 时候 停止的 ? 0
N-n s-én-- sh---u---n-z---de? N-- s----- s----- t------ d-- N-n s-é-m- s-í-ò- t-n-z-ǐ d-? ----------------------------- Nín shénme shíhòu tíngzhǐ de?
Miks te ärkasite? 您---么-- - ? 您 为-- 醒 了 ? 您 为-么 醒 了 ? ----------- 您 为什么 醒 了 ? 0
N----è--h--e xǐ----? N-- w------- x------ N-n w-i-h-m- x-n-l-? -------------------- Nín wèishéme xǐngle?
Miks te õpetajaks hakkasite? 您 为-么 -了 -- ? 您 为-- 当- 教- ? 您 为-么 当- 教- ? ------------- 您 为什么 当了 教师 ? 0
Ní---èi--éme --ng-e-jiào--ī? N-- w------- d----- j------- N-n w-i-h-m- d-n-l- j-à-s-ī- ---------------------------- Nín wèishéme dāngle jiàoshī?
Miks te takso võtsite? 您--什---了-出租车 ? 您 为-- 坐- 出-- ? 您 为-么 坐- 出-车 ? -------------- 您 为什么 坐了 出租车 ? 0
N-n -èish-me z-ò-e-c--z- --ē? N-- w------- z---- c---- c--- N-n w-i-h-m- z-ò-e c-ū-ū c-ē- ----------------------------- Nín wèishéme zuòle chūzū chē?
Kust te tulite? 您 -哪- -的 ? 您 从-- 来- ? 您 从-里 来- ? ---------- 您 从哪里 来的 ? 0
N-n c--g n-lǐ -ái d-? N-- c--- n--- l-- d-- N-n c-n- n-l- l-i d-? --------------------- Nín cóng nǎlǐ lái de?
Kuhu te läksite? 您-去哪里-了 ? 您 去-- 了 ? 您 去-里 了 ? --------- 您 去哪里 了 ? 0
Ní- qù------le? N-- q- n--- l-- N-n q- n-l- l-? --------------- Nín qù nǎlǐ le?
Kus te olite? 您-去--哪--? 您 去- 哪- ? 您 去- 哪- ? --------- 您 去了 哪儿 ? 0
N-n q-l- -----? N-- q--- n----- N-n q-l- n-'-r- --------------- Nín qùle nǎ'er?
Keda sa aitasid? 你-帮谁 了 ? 你 帮- 了 ? 你 帮- 了 ? -------- 你 帮谁 了 ? 0
N- bā-g s---l-? N- b--- s------ N- b-n- s-u-l-? --------------- Nǐ bāng shuíle?
Kellele sa kirjutasid? 你 ---写信-了-? 你 给- 写- 了 ? 你 给- 写- 了 ? ----------- 你 给谁 写信 了 ? 0
Nǐ g-- shu- x----ì-l-? N- g-- s--- x-- x----- N- g-i s-u- x-ě x-n-e- ---------------------- Nǐ gěi shuí xiě xìnle?
Kellele sa vastasid? 你-回答-- --? 你 回- 谁 了 ? 你 回- 谁 了 ? ---------- 你 回答 谁 了 ? 0
N-----d---hu--e? N- h---- s------ N- h-í-á s-u-l-? ---------------- Nǐ huídá shuíle?

Kakskeelsus arendab kuulmist

Inimesed, kes räägivad kahte keelt, kuulevad paremini. Nad suudavad täpsemini eristada erinevaid helisid. Sellise tulemuseni on jõudnud üks Ameerika teadusuuring. Teadlased testisid mitut teismelist. Osad katsealused olid üles kasvanud kakskeelsena. Need noored rääkisid inglise ja hispaania keelt. Teised rääkisid vaid inglise keelt. Need noored pidid kuulama üht kindlat silpi. Selleks silbiks oli ‘da’. Antud silp ei kuulunud aga kumbagi keelde. Silpi mängiti katsealustele kõrvaklappide abil. Samal ajal mõõdeti elektroodide abil nende aju aktiivsust. Pärast testi pidid noored uuesti antud silpi kuulama. Seekord kuulsid nad ka muid segavaid hääli. Erinevad hääled ütlesid seosetuid lauseid. Kakskeelsed noored reageerisid silbi kuulmisele väga tugevalt. Nende aju näitas üles suurt aktiivsust. Nad suutsid silbi ära tunda nii vaikuses kui ka segavate helidega. Ükskeelsetel ei läinud nii hästi. Nende kuulmine polnud nii hea kui kakskeelsetel katsealustel. Antud tulemus üllatas teadlasi. Seniajani oli vaid teada, et muusikutel on väga arenenud kuulmismeel. Kuid tuleb välja, et ka kakskeelsus treenib kuulmist. Kakskeelsed inimesed seisavad pidevalt vastakuti erinevate helidega. Seega peab aju õppima uusi oskusi. Ta õpib, kuidas ära tunda erinevaid keelelisi ärritusi. Nüüd katsetavad teadlased, kuidas keeleoskus meie aju mõjutab. Ehk areneb kuulmisoskus ka siis, kui inimene õpib keeli hiljem...