Vestmik

et Küsimused – minevik 2   »   nn Questions – Past tense 2

86 [kaheksakümmend kuus]

Küsimused – minevik 2

Küsimused – minevik 2

86 [åttiseks]

Questions – Past tense 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Millist lipsu sa kandsid? K---s--ps bru--- du? K-- s---- b----- d-- K-a s-i-s b-u-t- d-? -------------------- Kva slips brukte du? 0
Millise auto sa ostsid? Kv------k---de -u? K-- b-- k----- d-- K-a b-l k-y-d- d-? ------------------ Kva bil køyrde du? 0
Millise ajalehe sa tellisid? Kv- a-is ---nn---- du-på? K-- a--- a-------- d- p-- K-a a-i- a-o-n-r-e d- p-? ------------------------- Kva avis abonnerte du på? 0
Keda te nägite? Kven såg--u? K--- s-- d-- K-e- s-g d-? ------------ Kven såg du? 0
Kellega te kohtusite? Kve--tre--- d-? K--- t----- d-- K-e- t-e-t- d-? --------------- Kven trefte du? 0
Kelle te ära tundsite? Kv-n kjent- ---a-t? K--- k----- d- a--- K-e- k-e-t- d- a-t- ------------------- Kven kjente du att? 0
Millal te ärkasite? Når---o du--pp? N-- s-- d- o--- N-r s-o d- o-p- --------------- Når sto du opp? 0
Millal te alustasite? Når-begy-te du? N-- b------ d-- N-r b-g-n-e d-? --------------- Når begynte du? 0
Millal te lõpetasite? N-----ut-- du? N-- s----- d-- N-r s-u-t- d-? -------------- Når slutta du? 0
Miks te ärkasite? Kv---r v--n- d-? K----- v---- d-- K-i-o- v-k-a d-? ---------------- Kvifor vakna du? 0
Miks te õpetajaks hakkasite? K----r v--t du l--a-? K----- v--- d- l----- K-i-o- v-r- d- l-r-r- --------------------- Kvifor vart du lærar? 0
Miks te takso võtsite? Kvif-r-t-k-d--dr--je? K----- t-- d- d------ K-i-o- t-k d- d-o-j-? --------------------- Kvifor tok du drosje? 0
Kust te tulite? Kva- ko---u -rå? K--- k-- d- f--- K-a- k-m d- f-å- ---------------- Kvar kom du frå? 0
Kuhu te läksite? K-a---jekk --? K--- g---- d-- K-a- g-e-k d-? -------------- Kvar gjekk du? 0
Kus te olite? Kvar--a- du---r-? K--- h-- d- v---- K-a- h-r d- v-r-? ----------------- Kvar har du vore? 0
Keda sa aitasid? Kv---hjel-te-d-? K--- h------ d-- K-e- h-e-p-e d-? ---------------- Kven hjelpte du? 0
Kellele sa kirjutasid? K--- s----v d-----? K--- s----- d- t--- K-e- s-r-i- d- t-l- ------------------- Kven skreiv du til? 0
Kellele sa vastasid? K--n---a-- du? K--- s---- d-- K-e- s-a-a d-? -------------- Kven svara du? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kakskeelsus arendab kuulmist

Inimesed, kes räägivad kahte keelt, kuulevad paremini. Nad suudavad täpsemini eristada erinevaid helisid. Sellise tulemuseni on jõudnud üks Ameerika teadusuuring. Teadlased testisid mitut teismelist. Osad katsealused olid üles kasvanud kakskeelsena. Need noored rääkisid inglise ja hispaania keelt. Teised rääkisid vaid inglise keelt. Need noored pidid kuulama üht kindlat silpi. Selleks silbiks oli ‘da’. Antud silp ei kuulunud aga kumbagi keelde. Silpi mängiti katsealustele kõrvaklappide abil. Samal ajal mõõdeti elektroodide abil nende aju aktiivsust. Pärast testi pidid noored uuesti antud silpi kuulama. Seekord kuulsid nad ka muid segavaid hääli. Erinevad hääled ütlesid seosetuid lauseid. Kakskeelsed noored reageerisid silbi kuulmisele väga tugevalt. Nende aju näitas üles suurt aktiivsust. Nad suutsid silbi ära tunda nii vaikuses kui ka segavate helidega. Ükskeelsetel ei läinud nii hästi. Nende kuulmine polnud nii hea kui kakskeelsetel katsealustel. Antud tulemus üllatas teadlasi. Seniajani oli vaid teada, et muusikutel on väga arenenud kuulmismeel. Kuid tuleb välja, et ka kakskeelsus treenib kuulmist. Kakskeelsed inimesed seisavad pidevalt vastakuti erinevate helidega. Seega peab aju õppima uusi oskusi. Ta õpib, kuidas ära tunda erinevaid keelelisi ärritusi. Nüüd katsetavad teadlased, kuidas keeleoskus meie aju mõjutab. Ehk areneb kuulmisoskus ka siis, kui inimene õpib keeli hiljem...