Vestmik

et Küsimused – minevik 2   »   pl Pytania – przeszłość 2

86 [kaheksakümmend kuus]

Küsimused – minevik 2

Küsimused – minevik 2

86 [osiemdziesiąt sześć]

Pytania – przeszłość 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti poola Mängi Rohkem
Millist lipsu sa kandsid? Kt--- k----- n------ / n------? Który krawat nosiłeś / nosiłaś? 0
Millise auto sa ostsid? Kt--- a--- k------ / k------? Które auto kupiłeś / kupiłaś? 0
Millise ajalehe sa tellisid? Kt--- g----- z--------------- / z---------------? Którą gazetę zaprenumerowałeś / zaprenumerowałaś? 0
Keda te nägite? Ko-- p-- w------ / p--- w-------? Kogo pan widział / pani widziała? 0
Kellega te kohtusite? Ko-- p-- s------ / p--- s-------? Kogo pan spotkał / pani spotkała? 0
Kelle te ära tundsite? Ko-- p-- r-------- / p--- r---------? Kogo pan rozpoznał / pani rozpoznała? 0
Millal te ärkasite? Ki--- p-- w---- / p--- w-----? Kiedy pan wstał / pani wstała? 0
Millal te alustasite? Ki--- p-- z----- / p--- z------? Kiedy pan zaczął / pani zaczęła? 0
Millal te lõpetasite? Ki--- p-- s------- / p--- s--------? Kiedy pan skończył / pani skończyła? 0
Miks te ärkasite? Dl------ s-- p-- o------ / p--- o-------? Dlaczego się pan obudził / pani obudziła? 0
Miks te õpetajaks hakkasite? Dl------ z----- p-- n-----------? Dlaczego został pan nauczycielem? 0
Miks te takso võtsite? Dl------ w---- p-- / w----- p--- t-------? Dlaczego wziął pan / wzięła pani taksówkę? 0
Kust te tulite? Sk-- p-- p--------- / p--- p----------? Skąd pan przyjechał / pani przyjechała? 0
Kuhu te läksite? Do--- p-- p------ / p--- p-----? Dokąd pan poszedł / pani poszła? 0
Kus te olite? Gd--- p-- b-- / p--- b---? Gdzie pan był / pani była? 0
Keda sa aitasid? Ko-- p-------- / p--------? Komu pomagałeś / pomagałaś? 0
Kellele sa kirjutasid? Do k--- p------ / p------? Do kogo pisałeś / pisałaś? 0
Kellele sa vastasid? Ko-- o----------- / o-----------? Komu odpowiadałeś / odpowiadałaś? 0

Kakskeelsus arendab kuulmist

Inimesed, kes räägivad kahte keelt, kuulevad paremini. Nad suudavad täpsemini eristada erinevaid helisid. Sellise tulemuseni on jõudnud üks Ameerika teadusuuring. Teadlased testisid mitut teismelist. Osad katsealused olid üles kasvanud kakskeelsena. Need noored rääkisid inglise ja hispaania keelt. Teised rääkisid vaid inglise keelt. Need noored pidid kuulama üht kindlat silpi. Selleks silbiks oli ‘da’. Antud silp ei kuulunud aga kumbagi keelde. Silpi mängiti katsealustele kõrvaklappide abil. Samal ajal mõõdeti elektroodide abil nende aju aktiivsust. Pärast testi pidid noored uuesti antud silpi kuulama. Seekord kuulsid nad ka muid segavaid hääli. Erinevad hääled ütlesid seosetuid lauseid. Kakskeelsed noored reageerisid silbi kuulmisele väga tugevalt. Nende aju näitas üles suurt aktiivsust. Nad suutsid silbi ära tunda nii vaikuses kui ka segavate helidega. Ükskeelsetel ei läinud nii hästi. Nende kuulmine polnud nii hea kui kakskeelsetel katsealustel. Antud tulemus üllatas teadlasi. Seniajani oli vaid teada, et muusikutel on väga arenenud kuulmismeel. Kuid tuleb välja, et ka kakskeelsus treenib kuulmist. Kakskeelsed inimesed seisavad pidevalt vastakuti erinevate helidega. Seega peab aju õppima uusi oskusi. Ta õpib, kuidas ära tunda erinevaid keelelisi ärritusi. Nüüd katsetavad teadlased, kuidas keeleoskus meie aju mõjutab. Ehk areneb kuulmisoskus ka siis, kui inimene õpib keeli hiljem...