Vestmik

et Küsimused – minevik 2   »   fi Kysymyksiä – menneisyysmuoto 2

86 [kaheksakümmend kuus]

Küsimused – minevik 2

Küsimused – minevik 2

86 [kahdeksankymmentäkuusi]

Kysymyksiä – menneisyysmuoto 2

Saate klõpsata igal tühjal, et näha teksti või:   
eesti soome Mängi Rohkem
Millist lipsu sa kandsid? Mi-- s------- s--- o--- p------ y-----? Mitä solmiota sinä olet pitänyt ylläsi? 0
Millise auto sa ostsid? Mi--- a---- s--- o--- o------? Minkä auton sinä olet ostanut? 0
Millise ajalehe sa tellisid? Mi--- l----- s--- o--- t-------? Minkä lehden sinä olet tilannut? 0
Keda te nägite? Ke--- t- o----- n------? Kenet te olette nähneet? 0
Kellega te kohtusite? Ke--- t- o----- t--------? Kenet te olette tavanneet? 0
Kelle te ära tundsite? Ke--- t- o----- t-----------? Kenet te olette tunnistaneet? 0
Millal te ärkasite? Mi----- t- o----- n------- y---? Milloin te olette nousseet ylös? 0
Millal te alustasite? Mi----- t- o----- a----------? Milloin te olette aloittaneet? 0
Millal te lõpetasite? Mi----- t- o----- l----------? Milloin te olette lopettaneet? 0
Miks te ärkasite? Mi--- t- o----- h--------? Miksi te olette heränneet? 0
Miks te õpetajaks hakkasite? Mi--- t- o----- r-------- o----------? Miksi te olette ryhtyneet opettajaksi? 0
Miks te takso võtsite? Mi--- t- o----- t-----? Miksi te otitte taksin? 0
Kust te tulite? Mi--- t- o----- t------? Mistä te olette tulleet? 0
Kuhu te läksite? Mi--- t- o----- m------? Minne te olette menneet? 0
Kus te olite? Mi--- t- o----- o-----? Missä te olette olleet? 0
Keda sa aitasid? Ke-- s--- o--- a-------? Ketä sinä olet auttanut? 0
Kellele sa kirjutasid? Ke----- s--- o--- k-----------? Kenelle sinä olet kirjoittanut? 0
Kellele sa vastasid? Ke----- s--- o--- v--------? Kenelle sinä olet vastannut? 0

Kakskeelsus arendab kuulmist

Inimesed, kes räägivad kahte keelt, kuulevad paremini. Nad suudavad täpsemini eristada erinevaid helisid. Sellise tulemuseni on jõudnud üks Ameerika teadusuuring. Teadlased testisid mitut teismelist. Osad katsealused olid üles kasvanud kakskeelsena. Need noored rääkisid inglise ja hispaania keelt. Teised rääkisid vaid inglise keelt. Need noored pidid kuulama üht kindlat silpi. Selleks silbiks oli ‘da’. Antud silp ei kuulunud aga kumbagi keelde. Silpi mängiti katsealustele kõrvaklappide abil. Samal ajal mõõdeti elektroodide abil nende aju aktiivsust. Pärast testi pidid noored uuesti antud silpi kuulama. Seekord kuulsid nad ka muid segavaid hääli. Erinevad hääled ütlesid seosetuid lauseid. Kakskeelsed noored reageerisid silbi kuulmisele väga tugevalt. Nende aju näitas üles suurt aktiivsust. Nad suutsid silbi ära tunda nii vaikuses kui ka segavate helidega. Ükskeelsetel ei läinud nii hästi. Nende kuulmine polnud nii hea kui kakskeelsetel katsealustel. Antud tulemus üllatas teadlasi. Seniajani oli vaid teada, et muusikutel on väga arenenud kuulmismeel. Kuid tuleb välja, et ka kakskeelsus treenib kuulmist. Kakskeelsed inimesed seisavad pidevalt vastakuti erinevate helidega. Seega peab aju õppima uusi oskusi. Ta õpib, kuidas ära tunda erinevaid keelelisi ärritusi. Nüüd katsetavad teadlased, kuidas keeleoskus meie aju mõjutab. Ehk areneb kuulmisoskus ka siis, kui inimene õpib keeli hiljem...