Vestmik

et Küsimused – minevik 2   »   sr Питати – прошлост 2

86 [kaheksakümmend kuus]

Küsimused – minevik 2

Küsimused – minevik 2

86 [осамдесет и шест]

86 [osamdeset i šest]

Питати – прошлост 2

[Pitati – prošlost 2]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti serbia Mängi Rohkem
Millist lipsu sa kandsid? К-ј----а--ту-с- но--о / -----а? К--- к------ с- н---- / н------ К-ј- к-а-а-у с- н-с-о / н-с-л-? ------------------------------- Коју кравату си носио / носила? 0
K-ju---a-a-u s--n-si--/--o-il-? K--- k------ s- n---- / n------ K-j- k-a-a-u s- n-s-o / n-s-l-? ------------------------------- Koju kravatu si nosio / nosila?
Millise auto sa ostsid? Кој- а-то -и к--ио /--у----? К--- а--- с- к---- / к------ К-ј- а-т- с- к-п-о / к-п-л-? ---------------------------- Који ауто си купио / купила? 0
K----auto s---u----/ -upil-? K--- a--- s- k---- / k------ K-j- a-t- s- k-p-o / k-p-l-? ---------------------------- Koji auto si kupio / kupila?
Millise ajalehe sa tellisid? На-кој- --ви-е -и-п-етпла-е- - ---тп-а-ена? Н- к--- н----- с- п--------- / п----------- Н- к-ј- н-в-н- с- п-е-п-а-е- / п-е-п-а-е-а- ------------------------------------------- На које новине си претплаћен / претплаћена? 0
Na----e-----n--s- pr-t-l-c----/ -r--pl--́e--? N- k--- n----- s- p---------- / p------------ N- k-j- n-v-n- s- p-e-p-a-́-n / p-e-p-a-́-n-? --------------------------------------------- Na koje novine si pretplaćen / pretplaćena?
Keda te nägite? Кога-с---вид--и? К--- с-- в------ К-г- с-е в-д-л-? ---------------- Кога сте видели? 0
Koga st--vi---i? K--- s-- v------ K-g- s-e v-d-l-? ---------------- Koga ste videli?
Kellega te kohtusite? Ко-а с-е с--л-? К--- с-- с----- К-г- с-е с-е-и- --------------- Кога сте срели? 0
Kog- --e --eli? K--- s-- s----- K-g- s-e s-e-i- --------------- Koga ste sreli?
Kelle te ära tundsite? К-га--т- п-е--знали? К--- с-- п---------- К-г- с-е п-е-о-н-л-? -------------------- Кога сте препознали? 0
Koga--te --epozna-i? K--- s-- p---------- K-g- s-e p-e-o-n-l-? -------------------- Koga ste prepoznali?
Millal te ärkasite? К-д------ус-ал-? К--- с-- у------ К-д- с-е у-т-л-? ---------------- Када сте устали? 0
Ka----t---sta--? K--- s-- u------ K-d- s-e u-t-l-? ---------------- Kada ste ustali?
Millal te alustasite? К-да-ст- -очели? К--- с-- п------ К-д- с-е п-ч-л-? ---------------- Када сте почели? 0
Ka-a --e ---el-? K--- s-- p------ K-d- s-e p-č-l-? ---------------- Kada ste počeli?
Millal te lõpetasite? Када --- -р-с----? К--- с-- п-------- К-д- с-е п-е-т-л-? ------------------ Када сте престали? 0
Ka-- ste p----al-? K--- s-- p-------- K-d- s-e p-e-t-l-? ------------------ Kada ste prestali?
Miks te ärkasite? Зашт- сте-с- п-обуд--и? З---- с-- с- п--------- З-ш-о с-е с- п-о-у-и-и- ----------------------- Зашто сте се пробудили? 0
Z-što-ste -e-p-o---il-? Z---- s-- s- p--------- Z-š-o s-e s- p-o-u-i-i- ----------------------- Zašto ste se probudili?
Miks te õpetajaks hakkasite? З--то ст----с---и--ч----? З---- с-- п------ у------ З-ш-о с-е п-с-а-и у-и-е-? ------------------------- Зашто сте постали учитељ? 0
Zašto --- p-s--l- u--t---? Z---- s-- p------ u------- Z-š-o s-e p-s-a-i u-i-e-j- -------------------------- Zašto ste postali učitelj?
Miks te takso võtsite? З-------е -з--- т-кси? З---- с-- у---- т----- З-ш-о с-е у-е-и т-к-и- ---------------------- Зашто сте узели такси? 0
Z-št--st- uz----ta--i? Z---- s-- u---- t----- Z-š-o s-e u-e-i t-k-i- ---------------------- Zašto ste uzeli taksi?
Kust te tulite? Одакл--ст---о-л-? О----- с-- д----- О-а-л- с-е д-ш-и- ----------------- Одакле сте дошли? 0
O--k-- --e d----? O----- s-- d----- O-a-l- s-e d-š-i- ----------------- Odakle ste došli?
Kuhu te läksite? Г----т- иш-и? Г-- с-- и---- Г-е с-е и-л-? ------------- Где сте ишли? 0
G-- ste ---i? G-- s-- i---- G-e s-e i-l-? ------------- Gde ste išli?
Kus te olite? Г------ -или? Г-- с-- б---- Г-е с-е б-л-? ------------- Где сте били? 0
Gde ----b--i? G-- s-- b---- G-e s-e b-l-? ------------- Gde ste bili?
Keda sa aitasid? Ко-е с- --м---- / -омо---? К--- с- п------ / п------- К-м- с- п-м-г-о / п-м-г-а- -------------------------- Коме си помогао / помогла? 0
Ko-e -i -om-ga--- p-m-g--? K--- s- p------ / p------- K-m- s- p-m-g-o / p-m-g-a- -------------------------- Kome si pomogao / pomogla?
Kellele sa kirjutasid? К-ме с--п-са--- п--ала? К--- с- п---- / п------ К-м- с- п-с-о / п-с-л-? ----------------------- Коме си писао / писала? 0
K--e--- -isao - -i-a--? K--- s- p---- / p------ K-m- s- p-s-o / p-s-l-? ----------------------- Kome si pisao / pisala?
Kellele sa vastasid? Коме--и----овор---/-о-------л-? К--- с- о-------- / о---------- К-м- с- о-г-в-р-о / о-г-в-р-л-? ------------------------------- Коме си одговорио / одговорила? 0
K----si-od--v--i--/ o-go------? K--- s- o-------- / o---------- K-m- s- o-g-v-r-o / o-g-v-r-l-? ------------------------------- Kome si odgovorio / odgovorila?

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kakskeelsus arendab kuulmist

Inimesed, kes räägivad kahte keelt, kuulevad paremini. Nad suudavad täpsemini eristada erinevaid helisid. Sellise tulemuseni on jõudnud üks Ameerika teadusuuring. Teadlased testisid mitut teismelist. Osad katsealused olid üles kasvanud kakskeelsena. Need noored rääkisid inglise ja hispaania keelt. Teised rääkisid vaid inglise keelt. Need noored pidid kuulama üht kindlat silpi. Selleks silbiks oli ‘da’. Antud silp ei kuulunud aga kumbagi keelde. Silpi mängiti katsealustele kõrvaklappide abil. Samal ajal mõõdeti elektroodide abil nende aju aktiivsust. Pärast testi pidid noored uuesti antud silpi kuulama. Seekord kuulsid nad ka muid segavaid hääli. Erinevad hääled ütlesid seosetuid lauseid. Kakskeelsed noored reageerisid silbi kuulmisele väga tugevalt. Nende aju näitas üles suurt aktiivsust. Nad suutsid silbi ära tunda nii vaikuses kui ka segavate helidega. Ükskeelsetel ei läinud nii hästi. Nende kuulmine polnud nii hea kui kakskeelsetel katsealustel. Antud tulemus üllatas teadlasi. Seniajani oli vaid teada, et muusikutel on väga arenenud kuulmismeel. Kuid tuleb välja, et ka kakskeelsus treenib kuulmist. Kakskeelsed inimesed seisavad pidevalt vastakuti erinevate helidega. Seega peab aju õppima uusi oskusi. Ta õpib, kuidas ära tunda erinevaid keelelisi ärritusi. Nüüd katsetavad teadlased, kuidas keeleoskus meie aju mõjutab. Ehk areneb kuulmisoskus ka siis, kui inimene õpib keeli hiljem...