Vestmik

et Eile – täna – homme   »   ko 어제 – 오늘 – 내일

10 [kümme]

Eile – täna – homme

Eile – täna – homme

10 [열]

10 [yeol]

어제 – 오늘 – 내일

[eoje – oneul – naeil]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti korea Mängi Rohkem
Eile oli laupäev. 어제는 토요일이었--. 어-- 토------- 어-는 토-일-었-요- ------------ 어제는 토요일이었어요. 0
eoje-e---to--i-----s--e---. e------- t----------------- e-j-n-u- t-y-i---e-s---o-o- --------------------------- eojeneun toyoil-ieoss-eoyo.
Eile olin ma kinos. 저는-------- -었어-. 저- 어- 영--- 있---- 저- 어- 영-관- 있-어-. ---------------- 저는 어제 영화관에 있었어요. 0
jeon-un e-----e-n---ag-an-- -ss--o-----y-. j------ e--- y------------- i------------- j-o-e-n e-j- y-o-g-w-g-a--- i-s-e-s---o-o- ------------------------------------------ jeoneun eoje yeonghwagwan-e iss-eoss-eoyo.
Film oli huvitav. 영화- -미로웠--. 영-- 흥------ 영-는 흥-로-어-. ----------- 영화는 흥미로웠어요. 0
y-on-hw-neu-----ng--l-wo-s-eoyo. y----------- h------------------ y-o-g-w-n-u- h-u-g-i-o-o-s-e-y-. -------------------------------- yeonghwaneun heungmilowoss-eoyo.
Täna on pühapäev. 오-은 --일이에-. 오-- 일------ 오-은 일-일-에-. ----------- 오늘은 일요일이에요. 0
o-eul--un-il---il--ey-. o-------- i------------ o-e-l-e-n i---o-l-i-y-. ----------------------- oneul-eun il-yoil-ieyo.
Täna ma ei tööta. 저---늘 일- - --. 저- 오- 일- 안 해-- 저- 오- 일- 안 해-. -------------- 저는 오늘 일을 안 해요. 0
jeo--u----eul-il---l -n----yo. j------ o---- i----- a- h----- j-o-e-n o-e-l i---u- a- h-e-o- ------------------------------ jeoneun oneul il-eul an haeyo.
Ma jään koju. 저--오늘----있어-. 저- 오- 집- 있--- 저- 오- 집- 있-요- ------------- 저는 오늘 집에 있어요. 0
je-neun-one---j-----is----yo. j------ o---- j---- i-------- j-o-e-n o-e-l j-b-e i-s-e-y-. ----------------------------- jeoneun oneul jib-e iss-eoyo.
Homme on esmaspäev. 내-- --일-에요. 내-- 월------ 내-은 월-일-에-. ----------- 내일은 월요일이에요. 0
n---l-eun---l--oi--i---. n-------- w------------- n-e-l-e-n w-l-y-i---e-o- ------------------------ naeil-eun wol-yoil-ieyo.
Homme teen jälle tööd. 저- -일--시 -- ---. 저- 내- 다- 일- 거--- 저- 내- 다- 일- 거-요- ---------------- 저는 내일 다시 일할 거예요. 0
j-on-un-naei---as- i-h---ge---yo. j------ n---- d--- i---- g------- j-o-e-n n-e-l d-s- i-h-l g-o-e-o- --------------------------------- jeoneun naeil dasi ilhal geoyeyo.
Ma töötan büroos. 저- --실-서 ----요. 저- 사---- 일- 해-- 저- 사-실-서 일- 해-. --------------- 저는 사무실에서 일을 해요. 0
j---e-n-s-m--il-es-- -l-e-- -ae--. j------ s----------- i----- h----- j-o-e-n s-m-s-l-e-e- i---u- h-e-o- ---------------------------------- jeoneun samusil-eseo il-eul haeyo.
Kes see on? 저 -은 누--요? 저 분- 누---- 저 분- 누-예-? ---------- 저 분은 누구예요? 0
j-- -un---n-nugu--y-? j-- b------ n-------- j-o b-n-e-n n-g-y-y-? --------------------- jeo bun-eun nuguyeyo?
See on Peter. 저-분은---예-. 저 분- 피---- 저 분- 피-예-. ---------- 저 분은 피터예요. 0
je--bu--e-- pite-y---. j-- b------ p--------- j-o b-n-e-n p-t-o-e-o- ---------------------- jeo bun-eun piteoyeyo.
Peter on õpilane. 피-는-학--에-. 피-- 학----- 피-는 학-이-요- ---------- 피터는 학생이에요. 0
pit--neu--hag--e-g-i---. p-------- h------------- p-t-o-e-n h-g-a-n---e-o- ------------------------ piteoneun hagsaeng-ieyo.
Kes see on? 저--- -구-요? 저 분- 누---- 저 분- 누-예-? ---------- 저 분은 누구예요? 0
j-o -u--e-n n----e--? j-- b------ n-------- j-o b-n-e-n n-g-y-y-? --------------------- jeo bun-eun nuguyeyo?
See on Martha. 저 ----르타-요. 저 분- 마----- 저 분- 마-타-요- ----------- 저 분은 마르타예요. 0
je- --n---- m-leut-yey-. j-- b------ m----------- j-o b-n-e-n m-l-u-a-e-o- ------------------------ jeo bun-eun maleutayeyo.
Martha on sekretär. 마르-는 -서예-. 마--- 비---- 마-타- 비-예-. ---------- 마르타는 비서예요. 0
m-l---a--u- b-se-yey-. m---------- b--------- m-l-u-a-e-n b-s-o-e-o- ---------------------- maleutaneun biseoyeyo.
Peter ja Martha on sõbrad. 피---마르---친구들이--. 피-- 마--- 친------ 피-와 마-타- 친-들-에-. ---------------- 피터와 마르타는 친구들이에요. 0
pit-o-a ma------e----h-ng-de----e-o. p------ m---------- c--------------- p-t-o-a m-l-u-a-e-n c-i-g-d-u---e-o- ------------------------------------ piteowa maleutaneun chingudeul-ieyo.
Peter on Martha poiss-sõber. 피터- --타- -구-요. 피-- 마--- 친---- 피-는 마-타- 친-예-. -------------- 피터는 마르타의 친구예요. 0
pi-e--e---mal-u---i----ngu---o. p-------- m-------- c---------- p-t-o-e-n m-l-u-a-i c-i-g-y-y-. ------------------------------- piteoneun maleutaui chinguyeyo.
Martha on Peteri tüdruksõber. 마----피터------. 마--- 피-- 친---- 마-타- 피-의 친-예-. -------------- 마르타는 피터의 친구예요. 0
m--e-tan--n -it-oui -h--g--ey-. m---------- p------ c---------- m-l-u-a-e-n p-t-o-i c-i-g-y-y-. ------------------------------- maleutaneun piteoui chinguyeyo.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Unes õppimine

Tänapäeval on võõrkeele õppimine osa üldharidussüsteemist. Kui nende õppimine vaid nii tüütu poleks! Meil on häid uudiseid neile, kel on õppimisega raskusi. Muide, me õpime kõige tõhusamalt magades! Hulgaliselt teadustöid on sellele järeldusele jõudnud. Seda teadmist saame me keeleõppes kasutada. Magades töötleme me päeva sündmusi. Meie aju analüüsib uusi kogemusi. Kõik, mida oleme kogenud, mõeldakse uuesti läbi. Ja uus teave kinnistub meie ajju. Materjal, mida oleme õppinud vahetult enne uinumist, talletub eriti hästi. Seepärast võib olla kasulik korrata olulist materjali õhtul. Erinevad unefaasid tegelevad erineva õppematerjaliga. REM-uni on abiks psühhomotoorsel õppimisel. Sellesse kategooriasse kuuluvad muusika ja sport. Seevastu uute teadmiste omandamine toimub sügava une faasis. Siis vaadatakse üle kogu õpitud materjal. Isegi sõnavara ja grammatika! Keelt õppides teeb meie aju väga rasket tööd. Ta peab salvestama uusi sõnu ja reegleid. Kõik tuleb magamise ajal uuesti läbi töötada. Teadlased kutsuvad seda kordusteooriaks. Siiski on oluline, et sa magaksid hästi. Keha ja vaim peavad korralikult taastuma. Alles siis teeb aju tõhusat tööd. Võib öelda, et hea uni = hea tunnetuslik võimekus. Kui meie puhkame, töötab meie aju edasi. Niisiis: Gute Nacht, good night, buona notte, dobrou noc!
Kas sa teadsid?
Briti inglise keel on inglise keele vorm, mida räägitakse Suurbritannias. Ta kuulub läänegermaani keelte hulka. See on emakeeleks 60 miljonile inimesele. See eristub mõneti Ameerika inglise keelest. Seetõttu räägitakse inglise keelest kui pluritsentrilisest keelest. See on keel, millel on mitmeid standardvariante. Erinevused võivad olla näiteks häälduses, sõnavaras ja õigekirjas. Briti inglise keel jaguneb paljudeks dialektideks, mis osaliselt väga erinevad on. Pikka aega peeti dialektirääkijaid harimatuteks ning nad ei saanud häid töökohti. Tänapäeval on see teisiti, isegi kui dialektid Suurbritannias ikka veel suurt rolli mängivad. Briti inglise keeles leidub palju prantsuse keele mõjutusi. See ulatub aastasse 1066, kui normannid Suurbritannia vallutasid. Koloniaalajal aga, vastupidiselt, viis Suurbritannia oma keele teistele mandritele. Nii muutus inglise keel sajandite jooksul maailma tähtsaimaks keeleks. Õppige inglise keelt, aga palun selle originaalversiooni!