Vestmik

et Eile – täna – homme   »   fa ‫دیروز – امروز – فردا‬

10 [kümme]

Eile – täna – homme

Eile – täna – homme

‫10 [ده]‬

10 [dah]

‫دیروز – امروز – فردا‬

[dirooz - emrooz - fardâ]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti pärsia Mängi Rohkem
Eile oli laupäev. ‫دیروز شن-ه ب-د-‬ ‫دیروز شنبه بود.‬ ‫-ی-و- ش-ب- ب-د-‬ ----------------- ‫دیروز شنبه بود.‬ 0
d-ro-----a-be----. dirooz shanbe bud. d-r-o- s-a-b- b-d- ------------------ dirooz shanbe bud.
Eile olin ma kinos. ‫-ی-----م- -ی----بو-م-‬ ‫دیروز ‫من سینما بودم.‬ ‫-ی-و- ‫-ن س-ن-ا ب-د-.- ----------------------- ‫دیروز ‫من سینما بودم.‬ 0
man -ir--z --n-mâ -u--m. man dirooz sinemâ budam. m-n d-r-o- s-n-m- b-d-m- ------------------------ man dirooz sinemâ budam.
Film oli huvitav. ‫فی-- -ا-ب---ود-‬ ‫فیلم جالبی بود.‬ ‫-ی-م ج-ل-ی ب-د-‬ ----------------- ‫فیلم جالبی بود.‬ 0
film- --leb- --d. filme jâlebi bud. f-l-e j-l-b- b-d- ----------------- filme jâlebi bud.
Täna on pühapäev. ‫ام-وز-ی-شن---ا-ت-‬ ‫امروز یکشنبه است.‬ ‫-م-و- ی-ش-ب- ا-ت-‬ ------------------- ‫امروز یکشنبه است.‬ 0
e--o-- ----sh-nbe----. emrooz yek-shanbe ast. e-r-o- y-k-s-a-b- a-t- ---------------------- emrooz yek-shanbe ast.
Täna ma ei tööta. ‫---ام-وز---- --ی----.‬ ‫من امروز کار نمی-کنم.‬ ‫-ن ا-ر-ز ک-ر ن-ی-ک-م-‬ ----------------------- ‫من امروز کار نمی‌کنم.‬ 0
m-n --r-o- --r-n--ik--a-. man emrooz kâr nemikonam. m-n e-r-o- k-r n-m-k-n-m- ------------------------- man emrooz kâr nemikonam.
Ma jään koju. ‫---ا---- ----ان---ی-ما-- -ه--م)-‬ ‫من امروز در خانه می-مانم (هستم).‬ ‫-ن ا-ر-ز د- خ-ن- م-‌-ا-م (-س-م-.- ---------------------------------- ‫من امروز در خانه می‌مانم (هستم).‬ 0
m-n e--ooz-d-r ----e-mi-ân-m. man emrooz dar khâne mimânam. m-n e-r-o- d-r k-â-e m-m-n-m- ----------------------------- man emrooz dar khâne mimânam.
Homme on esmaspäev. ‫-ردا---ش------ت-‬ ‫فردا دوشنبه است.‬ ‫-ر-ا د-ش-ب- ا-ت-‬ ------------------ ‫فردا دوشنبه است.‬ 0
fardâ-do--h-n-e -s-. fardâ do-shanbe ast. f-r-â d---h-n-e a-t- -------------------- fardâ do-shanbe ast.
Homme teen jälle tööd. ‫-ن-ف--ا -و---ه --- --‌-ن-.‬ ‫من فردا دوباره کار می-کنم.‬ ‫-ن ف-د- د-ب-ر- ک-ر م-‌-ن-.- ---------------------------- ‫من فردا دوباره کار می‌کنم.‬ 0
m-n-----â d-b------r-mi--n-m. man fardâ dobâre kâr mikonam. m-n f-r-â d-b-r- k-r m-k-n-m- ----------------------------- man fardâ dobâre kâr mikonam.
Ma töötan büroos. ‫من -- ----ه ک-ر--ی---م-‬ ‫من در اداره کار می-کنم.‬ ‫-ن د- ا-ا-ه ک-ر م-‌-ن-.- ------------------------- ‫من در اداره کار می‌کنم.‬ 0
ma- --r -d-re--âr----ona-. man dar edâre kâr mikonam. m-n d-r e-â-e k-r m-k-n-m- -------------------------- man dar edâre kâr mikonam.
Kes see on? ‫-ین ک---؟‬ ‫این کیست؟‬ ‫-ی- ک-س-؟- ----------- ‫این کیست؟‬ 0
oo -i-t? oo kist? o- k-s-? -------- oo kist?
See on Peter. ‫--ن--یتر -ست-‬ ‫این پیتر است.‬ ‫-ی- پ-ت- ا-ت-‬ --------------- ‫این پیتر است.‬ 0
oo -ete-----. oo peter ast. o- p-t-r a-t- ------------- oo peter ast.
Peter on õpilane. ‫--تر-د-نشج--ا-ت-‬ ‫پیتر دانشجو است.‬ ‫-ی-ر د-ن-ج- ا-ت-‬ ------------------ ‫پیتر دانشجو است.‬ 0
pete--d-n-shj-----. peter dâneshju ast. p-t-r d-n-s-j- a-t- ------------------- peter dâneshju ast.
Kes see on? ‫ا-ن-کیس--‬ ‫این کیست؟‬ ‫-ی- ک-س-؟- ----------- ‫این کیست؟‬ 0
oo----t? oo kist? o- k-s-? -------- oo kist?
See on Martha. ‫ا-ن-مارتا-اس--‬ ‫این مارتا است.‬ ‫-ی- م-ر-ا ا-ت-‬ ---------------- ‫این مارتا است.‬ 0
oo-m-rtâ ast. oo mârtâ ast. o- m-r-â a-t- ------------- oo mârtâ ast.
Martha on sekretär. ‫م--تا-م--ی -س-.‬ ‫مارتا منشی است.‬ ‫-ا-ت- م-ش- ا-ت-‬ ----------------- ‫مارتا منشی است.‬ 0
m-r-â-mo--hi----. mârtâ monshi ast. m-r-â m-n-h- a-t- ----------------- mârtâ monshi ast.
Peter ja Martha on sõbrad. ‫پیت--- مارتا -- هم د-س- ---ن-.‬ ‫پیتر و مارتا با هم دوست هستند.‬ ‫-ی-ر و م-ر-ا ب- ه- د-س- ه-ت-د-‬ -------------------------------- ‫پیتر و مارتا با هم دوست هستند.‬ 0
pe-er v---âr----â--am d-ost h-sta--. peter va mârtâ bâ ham doost hastand. p-t-r v- m-r-â b- h-m d-o-t h-s-a-d- ------------------------------------ peter va mârtâ bâ ham doost hastand.
Peter on Martha poiss-sõber. ‫--تر--وس--پس- ما-ت- ا-ت.‬ ‫پیتر دوست پسر مارتا است.‬ ‫-ی-ر د-س- پ-ر م-ر-ا ا-ت-‬ -------------------------- ‫پیتر دوست پسر مارتا است.‬ 0
p------oos- p-s-r-- mârtâ ---. peter doost pesar-e mârtâ ast. p-t-r d-o-t p-s-r-e m-r-â a-t- ------------------------------ peter doost pesar-e mârtâ ast.
Martha on Peteri tüdruksõber. ‫-ارت- د-س- -خت- ---ر -ست-‬ ‫مارتا دوست دختر پیتر است.‬ ‫-ا-ت- د-س- د-ت- پ-ت- ا-ت-‬ --------------------------- ‫مارتا دوست دختر پیتر است.‬ 0
mâ--â d-ost-d----a--e pe--- --t. mârtâ doost dochtar-e peter ast. m-r-â d-o-t d-c-t-r-e p-t-r a-t- -------------------------------- mârtâ doost dochtar-e peter ast.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Unes õppimine

Tänapäeval on võõrkeele õppimine osa üldharidussüsteemist. Kui nende õppimine vaid nii tüütu poleks! Meil on häid uudiseid neile, kel on õppimisega raskusi. Muide, me õpime kõige tõhusamalt magades! Hulgaliselt teadustöid on sellele järeldusele jõudnud. Seda teadmist saame me keeleõppes kasutada. Magades töötleme me päeva sündmusi. Meie aju analüüsib uusi kogemusi. Kõik, mida oleme kogenud, mõeldakse uuesti läbi. Ja uus teave kinnistub meie ajju. Materjal, mida oleme õppinud vahetult enne uinumist, talletub eriti hästi. Seepärast võib olla kasulik korrata olulist materjali õhtul. Erinevad unefaasid tegelevad erineva õppematerjaliga. REM-uni on abiks psühhomotoorsel õppimisel. Sellesse kategooriasse kuuluvad muusika ja sport. Seevastu uute teadmiste omandamine toimub sügava une faasis. Siis vaadatakse üle kogu õpitud materjal. Isegi sõnavara ja grammatika! Keelt õppides teeb meie aju väga rasket tööd. Ta peab salvestama uusi sõnu ja reegleid. Kõik tuleb magamise ajal uuesti läbi töötada. Teadlased kutsuvad seda kordusteooriaks. Siiski on oluline, et sa magaksid hästi. Keha ja vaim peavad korralikult taastuma. Alles siis teeb aju tõhusat tööd. Võib öelda, et hea uni = hea tunnetuslik võimekus. Kui meie puhkame, töötab meie aju edasi. Niisiis: Gute Nacht, good night, buona notte, dobrou noc!
Kas sa teadsid?
Briti inglise keel on inglise keele vorm, mida räägitakse Suurbritannias. Ta kuulub läänegermaani keelte hulka. See on emakeeleks 60 miljonile inimesele. See eristub mõneti Ameerika inglise keelest. Seetõttu räägitakse inglise keelest kui pluritsentrilisest keelest. See on keel, millel on mitmeid standardvariante. Erinevused võivad olla näiteks häälduses, sõnavaras ja õigekirjas. Briti inglise keel jaguneb paljudeks dialektideks, mis osaliselt väga erinevad on. Pikka aega peeti dialektirääkijaid harimatuteks ning nad ei saanud häid töökohti. Tänapäeval on see teisiti, isegi kui dialektid Suurbritannias ikka veel suurt rolli mängivad. Briti inglise keeles leidub palju prantsuse keele mõjutusi. See ulatub aastasse 1066, kui normannid Suurbritannia vallutasid. Koloniaalajal aga, vastupidiselt, viis Suurbritannia oma keele teistele mandritele. Nii muutus inglise keel sajandite jooksul maailma tähtsaimaks keeleks. Õppige inglise keelt, aga palun selle originaalversiooni!