Vestmik

et Eile – täna – homme   »   be Учора – сёння – заўтра

10 [kümme]

Eile – täna – homme

Eile – täna – homme

10 [Дзесяць]

10 [Dzesyats’]

Учора – сёння – заўтра

[Uchora – sennya – zautra]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
Eile oli laupäev. Учор---ыл---уб-та. Учора была субота. У-о-а б-л- с-б-т-. ------------------ Учора была субота. 0
Uc-o-- byla-s-b-ta. Uchora byla subota. U-h-r- b-l- s-b-t-. ------------------- Uchora byla subota.
Eile olin ma kinos. Учо-----быў-/-был- у / --кін-. Учора я быў / была у / ў кіно. У-о-а я б-ў / б-л- у / ў к-н-. ------------------------------ Учора я быў / была у / ў кіно. 0
U-h-ra ya b---/ b--a u-/ --kіn-. Uchora ya byu / byla u / u kіno. U-h-r- y- b-u / b-l- u / u k-n-. -------------------------------- Uchora ya byu / byla u / u kіno.
Film oli huvitav. Ф--ьм -ы-----авы. Фільм быў цікавы. Ф-л-м б-ў ц-к-в-. ----------------- Фільм быў цікавы. 0
Fі-’--byu ---kavy. Fіl’m byu tsіkavy. F-l-m b-u t-і-a-y- ------------------ Fіl’m byu tsіkavy.
Täna on pühapäev. Сё----ня---л-. Сёння нядзеля. С-н-я н-д-е-я- -------------- Сёння нядзеля. 0
S-n-y- ---dze-ya. Sennya nyadzelya. S-n-y- n-a-z-l-a- ----------------- Sennya nyadzelya.
Täna ma ei tööta. Сё-н- - -е-пра--ю. Сёння я не працую. С-н-я я н- п-а-у-. ------------------ Сёння я не працую. 0
Senn-a ya-n- pr-t--yu. Sennya ya ne pratsuyu. S-n-y- y- n- p-a-s-y-. ---------------------- Sennya ya ne pratsuyu.
Ma jään koju. Я--ас--ю-я-----. Я застаюся дома. Я з-с-а-с- д-м-. ---------------- Я застаюся дома. 0
Y- z-s-a-us-a doma. Ya zastayusya doma. Y- z-s-a-u-y- d-m-. ------------------- Ya zastayusya doma.
Homme on esmaspäev. За---- ----д---ак. Заўтра панядзелак. З-ў-р- п-н-д-е-а-. ------------------ Заўтра панядзелак. 0
Z-u--a -anyad-e-a-. Zautra panyadzelak. Z-u-r- p-n-a-z-l-k- ------------------- Zautra panyadzelak.
Homme teen jälle tööd. З--тр--я -н-- -р----. Заўтра я зноў працую. З-ў-р- я з-о- п-а-у-. --------------------- Заўтра я зноў працую. 0
Za--r-----znou----t--y-. Zautra ya znou pratsuyu. Z-u-r- y- z-o- p-a-s-y-. ------------------------ Zautra ya znou pratsuyu.
Ma töötan büroos. Я п--ц---ў--ф---. Я працую ў офісе. Я п-а-у- ў о-і-е- ----------------- Я працую ў офісе. 0
Ya ---t--yu-----іse. Ya pratsuyu u ofіse. Y- p-a-s-y- u o-і-e- -------------------- Ya pratsuyu u ofіse.
Kes see on? Хт- г---? Хто гэта? Х-о г-т-? --------- Хто гэта? 0
Kh----et-? Khto geta? K-t- g-t-? ---------- Khto geta?
See on Peter. Г----Петэр. Гэта Петэр. Г-т- П-т-р- ----------- Гэта Петэр. 0
G--- Pe-e-. Geta Peter. G-t- P-t-r- ----------- Geta Peter.
Peter on õpilane. П--э- – с--д-н-. Петэр – студэнт. П-т-р – с-у-э-т- ---------------- Петэр – студэнт. 0
Pete- ---------. Peter – student. P-t-r – s-u-e-t- ---------------- Peter – student.
Kes see on? Х-о гэт-? Хто гэта? Х-о г-т-? --------- Хто гэта? 0
K-t- ge--? Khto geta? K-t- g-t-? ---------- Khto geta?
See on Martha. Гэ---Март-. Гэта Марта. Г-т- М-р-а- ----------- Гэта Марта. 0
Geta-M---a. Geta Marta. G-t- M-r-a- ----------- Geta Marta.
Martha on sekretär. Ма-та – -а-рат--ка. Марта – сакратарка. М-р-а – с-к-а-а-к-. ------------------- Марта – сакратарка. 0
M-rta-–--ak-atark-. Marta – sakratarka. M-r-a – s-k-a-a-k-. ------------------- Marta – sakratarka.
Peter ja Martha on sõbrad. Пе-э--і-----а-–--я-ры. Петэр і Марта – сябры. П-т-р і М-р-а – с-б-ы- ---------------------- Петэр і Марта – сябры. 0
Pe----і -art--–--ya---. Peter і Marta – syabry. P-t-r і M-r-a – s-a-r-. ----------------------- Peter і Marta – syabry.
Peter on Martha poiss-sõber. П-тэ--- ся-ар-М--ты. Петэр – сябар Марты. П-т-р – с-б-р М-р-ы- -------------------- Петэр – сябар Марты. 0
P--er – sy------ar-y. Peter – syabar Marty. P-t-r – s-a-a- M-r-y- --------------------- Peter – syabar Marty.
Martha on Peteri tüdruksõber. Ма-т--–---бр-ўк- -е----. Марта – сяброўка Петэра. М-р-а – с-б-о-к- П-т-р-. ------------------------ Марта – сяброўка Петэра. 0
M-r-- - ------uk---etera. Marta – syabrouka Petera. M-r-a – s-a-r-u-a P-t-r-. ------------------------- Marta – syabrouka Petera.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Unes õppimine

Tänapäeval on võõrkeele õppimine osa üldharidussüsteemist. Kui nende õppimine vaid nii tüütu poleks! Meil on häid uudiseid neile, kel on õppimisega raskusi. Muide, me õpime kõige tõhusamalt magades! Hulgaliselt teadustöid on sellele järeldusele jõudnud. Seda teadmist saame me keeleõppes kasutada. Magades töötleme me päeva sündmusi. Meie aju analüüsib uusi kogemusi. Kõik, mida oleme kogenud, mõeldakse uuesti läbi. Ja uus teave kinnistub meie ajju. Materjal, mida oleme õppinud vahetult enne uinumist, talletub eriti hästi. Seepärast võib olla kasulik korrata olulist materjali õhtul. Erinevad unefaasid tegelevad erineva õppematerjaliga. REM-uni on abiks psühhomotoorsel õppimisel. Sellesse kategooriasse kuuluvad muusika ja sport. Seevastu uute teadmiste omandamine toimub sügava une faasis. Siis vaadatakse üle kogu õpitud materjal. Isegi sõnavara ja grammatika! Keelt õppides teeb meie aju väga rasket tööd. Ta peab salvestama uusi sõnu ja reegleid. Kõik tuleb magamise ajal uuesti läbi töötada. Teadlased kutsuvad seda kordusteooriaks. Siiski on oluline, et sa magaksid hästi. Keha ja vaim peavad korralikult taastuma. Alles siis teeb aju tõhusat tööd. Võib öelda, et hea uni = hea tunnetuslik võimekus. Kui meie puhkame, töötab meie aju edasi. Niisiis: Gute Nacht, good night, buona notte, dobrou noc!
Kas sa teadsid?
Briti inglise keel on inglise keele vorm, mida räägitakse Suurbritannias. Ta kuulub läänegermaani keelte hulka. See on emakeeleks 60 miljonile inimesele. See eristub mõneti Ameerika inglise keelest. Seetõttu räägitakse inglise keelest kui pluritsentrilisest keelest. See on keel, millel on mitmeid standardvariante. Erinevused võivad olla näiteks häälduses, sõnavaras ja õigekirjas. Briti inglise keel jaguneb paljudeks dialektideks, mis osaliselt väga erinevad on. Pikka aega peeti dialektirääkijaid harimatuteks ning nad ei saanud häid töökohti. Tänapäeval on see teisiti, isegi kui dialektid Suurbritannias ikka veel suurt rolli mängivad. Briti inglise keeles leidub palju prantsuse keele mõjutusi. See ulatub aastasse 1066, kui normannid Suurbritannia vallutasid. Koloniaalajal aga, vastupidiselt, viis Suurbritannia oma keele teistele mandritele. Nii muutus inglise keel sajandite jooksul maailma tähtsaimaks keeleks. Õppige inglise keelt, aga palun selle originaalversiooni!