Vestmik

et Eile – täna – homme   »   sr Јуче – данас – сутра

10 [kümme]

Eile – täna – homme

Eile – täna – homme

10 [десет]

10 [deset]

Јуче – данас – сутра

[Juče – danas – sutra]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti serbia Mängi Rohkem
Eile oli laupäev. Ју-е ---б--- су----. Ј--- ј- б--- с------ Ј-ч- ј- б-л- с-б-т-. -------------------- Јуче је била субота. 0
J--- -- -il- su----. J--- j- b--- s------ J-č- j- b-l- s-b-t-. -------------------- Juče je bila subota.
Eile olin ma kinos. Ј-ч--сам би- -----а-у--иос---у. Ј--- с-- б-- / б--- у б-------- Ј-ч- с-м б-о / б-л- у б-о-к-п-. ------------------------------- Јуче сам био / била у биоскопу. 0
J--- --m-----/ -il--u -io-ko-u. J--- s-- b-- / b--- u b-------- J-č- s-m b-o / b-l- u b-o-k-p-. ------------------------------- Juče sam bio / bila u bioskopu.
Film oli huvitav. Ф--- је--ио и--е-е-ан-ан. Ф--- ј- б-- и------------ Ф-л- ј- б-о и-т-р-с-н-а-. ------------------------- Филм је био интересантан. 0
F--m-je-bi--interes--t-n. F--- j- b-- i------------ F-l- j- b-o i-t-r-s-n-a-. ------------------------- Film je bio interesantan.
Täna on pühapäev. Д-н-- ј- н---ља. Д---- ј- н------ Д-н-с ј- н-д-љ-. ---------------- Данас је недеља. 0
Dan---j- n---l--. D---- j- n------- D-n-s j- n-d-l-a- ----------------- Danas je nedelja.
Täna ma ei tööta. Дан-с-н--рад-м. Д---- н- р----- Д-н-с н- р-д-м- --------------- Данас не радим. 0
D--a- ne ---i-. D---- n- r----- D-n-s n- r-d-m- --------------- Danas ne radim.
Ma jään koju. О---јем-ко-----е. О------ к-- к---- О-т-ј-м к-д к-ћ-. ----------------- Остајем код куће. 0
Os-a-e- -od k-c-e. O------ k-- k----- O-t-j-m k-d k-c-e- ------------------ Ostajem kod kuće.
Homme on esmaspäev. Су-р- ----он-де---. С---- ј- п--------- С-т-а ј- п-н-д-љ-к- ------------------- Сутра је понедељак. 0
Su--a--- p---delja-. S---- j- p---------- S-t-a j- p-n-d-l-a-. -------------------- Sutra je ponedeljak.
Homme teen jälle tööd. С---а -о--во----им. С---- п----- р----- С-т-а п-н-в- р-д-м- ------------------- Сутра поново радим. 0
Sut----ono-o-r---m. S---- p----- r----- S-t-a p-n-v- r-d-m- ------------------- Sutra ponovo radim.
Ma töötan büroos. Ја р--им-- б----. Ј- р---- у б----- Ј- р-д-м у б-р-у- ----------------- Ја радим у бироу. 0
Ja-rad-- - biro-. J- r---- u b----- J- r-d-m u b-r-u- ----------------- Ja radim u birou.
Kes see on? Ко--е --? К- ј- т-- К- ј- т-? --------- Ко је то? 0
Ko-----o? K- j- t-- K- j- t-? --------- Ko je to?
See on Peter. Т- -е--е---. Т- ј- П----- Т- ј- П-т-р- ------------ То је Петaр. 0
To--- -----. T- j- P----- T- j- P-t-r- ------------ To je Petar.
Peter on õpilane. П-та------т-д--т. П---- ј- с------- П-т-р ј- с-у-е-т- ----------------- Петар је студент. 0
P---r--- ----ent. P---- j- s------- P-t-r j- s-u-e-t- ----------------- Petar je student.
Kes see on? Ко--е-т-? К- ј- т-- К- ј- т-? --------- Ко је то? 0
K- -e --? K- j- t-- K- j- t-? --------- Ko je to?
See on Martha. Т- је ---та. Т- ј- М----- Т- ј- М-р-а- ------------ То је Марта. 0
T- -e--a---. T- j- M----- T- j- M-r-a- ------------ To je Marta.
Martha on sekretär. М---а ---секре--ри-а. М---- ј- с----------- М-р-а ј- с-к-е-а-и-а- --------------------- Марта је секретарица. 0
Mar-a -e s-k--t--i--. M---- j- s----------- M-r-a j- s-k-e-a-i-a- --------------------- Marta je sekretarica.
Peter ja Martha on sõbrad. П-т-- и ----а с-------тељ-. П---- и М---- с- п--------- П-т-р и М-р-а с- п-и-а-е-и- --------------------------- Петар и Марта су пријатељи. 0
P---- ----r-a-s- ------el-i. P---- i M---- s- p---------- P-t-r i M-r-a s- p-i-a-e-j-. ---------------------------- Petar i Marta su prijatelji.
Peter on Martha poiss-sõber. Пет----е-М-р-и- пријате-. П---- ј- М----- п-------- П-т-р ј- М-р-и- п-и-а-е-. ------------------------- Петар је Мартин пријатељ. 0
P--ar j- ----i---r----el-. P---- j- M----- p--------- P-t-r j- M-r-i- p-i-a-e-j- -------------------------- Petar je Martin prijatelj.
Martha on Peteri tüdruksõber. М---а--е--ет-ов---ријат-љица. М---- ј- П------ п----------- М-р-а ј- П-т-о-а п-и-а-е-и-а- ----------------------------- Марта је Петрова пријатељица. 0
Ma-t- je P----v- p-i-a--lj--a. M---- j- P------ p------------ M-r-a j- P-t-o-a p-i-a-e-j-c-. ------------------------------ Marta je Petrova prijateljica.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Unes õppimine

Tänapäeval on võõrkeele õppimine osa üldharidussüsteemist. Kui nende õppimine vaid nii tüütu poleks! Meil on häid uudiseid neile, kel on õppimisega raskusi. Muide, me õpime kõige tõhusamalt magades! Hulgaliselt teadustöid on sellele järeldusele jõudnud. Seda teadmist saame me keeleõppes kasutada. Magades töötleme me päeva sündmusi. Meie aju analüüsib uusi kogemusi. Kõik, mida oleme kogenud, mõeldakse uuesti läbi. Ja uus teave kinnistub meie ajju. Materjal, mida oleme õppinud vahetult enne uinumist, talletub eriti hästi. Seepärast võib olla kasulik korrata olulist materjali õhtul. Erinevad unefaasid tegelevad erineva õppematerjaliga. REM-uni on abiks psühhomotoorsel õppimisel. Sellesse kategooriasse kuuluvad muusika ja sport. Seevastu uute teadmiste omandamine toimub sügava une faasis. Siis vaadatakse üle kogu õpitud materjal. Isegi sõnavara ja grammatika! Keelt õppides teeb meie aju väga rasket tööd. Ta peab salvestama uusi sõnu ja reegleid. Kõik tuleb magamise ajal uuesti läbi töötada. Teadlased kutsuvad seda kordusteooriaks. Siiski on oluline, et sa magaksid hästi. Keha ja vaim peavad korralikult taastuma. Alles siis teeb aju tõhusat tööd. Võib öelda, et hea uni = hea tunnetuslik võimekus. Kui meie puhkame, töötab meie aju edasi. Niisiis: Gute Nacht, good night, buona notte, dobrou noc!
Kas sa teadsid?
Briti inglise keel on inglise keele vorm, mida räägitakse Suurbritannias. Ta kuulub läänegermaani keelte hulka. See on emakeeleks 60 miljonile inimesele. See eristub mõneti Ameerika inglise keelest. Seetõttu räägitakse inglise keelest kui pluritsentrilisest keelest. See on keel, millel on mitmeid standardvariante. Erinevused võivad olla näiteks häälduses, sõnavaras ja õigekirjas. Briti inglise keel jaguneb paljudeks dialektideks, mis osaliselt väga erinevad on. Pikka aega peeti dialektirääkijaid harimatuteks ning nad ei saanud häid töökohti. Tänapäeval on see teisiti, isegi kui dialektid Suurbritannias ikka veel suurt rolli mängivad. Briti inglise keeles leidub palju prantsuse keele mõjutusi. See ulatub aastasse 1066, kui normannid Suurbritannia vallutasid. Koloniaalajal aga, vastupidiselt, viis Suurbritannia oma keele teistele mandritele. Nii muutus inglise keel sajandite jooksul maailma tähtsaimaks keeleks. Õppige inglise keelt, aga palun selle originaalversiooni!