Vestmik

et Värvid   »   kk Colors

14 [neliteist]

Värvid

Värvid

14 [он төрт]

14 [on tört]

Colors

[Tüster]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kasahhi Mängi Rohkem
Lumi on valge. Қа- --. Қ-- а-- Қ-р а-. ------- Қар ақ. 0
Q---aq. Q-- a-- Q-r a-. ------- Qar aq.
Päike on kollane. Күн-с-р-. К-- с---- К-н с-р-. --------- Күн сары. 0
Kün --r-. K-- s---- K-n s-r-. --------- Kün sarı.
Apelsin on oranž. А-е----- --з-ы-т-с-ры. А------- қ------ с---- А-е-ь-и- қ-з-ы-т с-р-. ---------------------- Апельсин қызғылт сары. 0
A-e-s---q-zğ----s-r-. A------ q------ s---- A-e-s-n q-z-ı-t s-r-. --------------------- Apelsïn qızğılt sarı.
Kirss on punane. Шие -ызы-. Ш-- қ----- Ш-е қ-з-л- ---------- Шие қызыл. 0
Ş-- q---l. Ş-- q----- Ş-e q-z-l- ---------- Şïe qızıl.
Taevas on sinine. А--а- кө-. А---- к--- А-п-н к-к- ---------- Аспан көк. 0
Asp-- k-k. A---- k--- A-p-n k-k- ---------- Aspan kök.
Rohi on roheline. Ш---жа-ы-. Ш-- ж----- Ш-п ж-с-л- ---------- Шөп жасыл. 0
Şö--j-s-l. Ş-- j----- Ş-p j-s-l- ---------- Şöp jasıl.
Muld on pruun. Ж----о-ы-. Ж-- қ----- Ж-р қ-ң-р- ---------- Жер қоңыр. 0
Je----ñ-r. J-- q----- J-r q-ñ-r- ---------- Jer qoñır.
Pilv on hall. Б-лт сұ-. Б--- с--- Б-л- с-р- --------- Бұлт сұр. 0
B----s-r. B--- s--- B-l- s-r- --------- Bult sur.
Rehvid on mustad. Дө--------- қ--а. Д---------- қ---- Д-ң-е-е-т-р қ-р-. ----------------- Дөңгелектер қара. 0
Döñ-el-------ara. D---------- q---- D-ñ-e-e-t-r q-r-. ----------------- Döñgelekter qara.
Mis värvi on lumi? Valge. Қ--дың т-с- қ-н---?--қ. Қ----- т--- қ------ А-- Қ-р-ы- т-с- қ-н-а-? А-. ----------------------- Қардың түсі қандай? Ақ. 0
Q-r--ñ tü-- qa-d------. Q----- t--- q------ A-- Q-r-ı- t-s- q-n-a-? A-. ----------------------- Qardıñ tüsi qanday? Aq.
Mis värvi on päike? Kollane. Күн----т--і қ----й? --р-. К----- т--- қ------ С---- К-н-і- т-с- қ-н-а-? С-р-. ------------------------- Күннің түсі қандай? Сары. 0
K------t--- -a-da-?---r-. K----- t--- q------ S---- K-n-i- t-s- q-n-a-? S-r-. ------------------------- Künniñ tüsi qanday? Sarı.
Mis värvi on apelsin? Oranž. А-е--с----ң-т--і ----а-- Қызғ-л----р-. А---------- т--- қ------ Қ------ с---- А-е-ь-и-н-ң т-с- қ-н-а-? Қ-з-ы-т с-р-. -------------------------------------- Апельсиннің түсі қандай? Қызғылт сары. 0
A--lsï-n---tü-i-q-n-ay- Q-zğ--t--a-ı. A--------- t--- q------ Q------ s---- A-e-s-n-i- t-s- q-n-a-? Q-z-ı-t s-r-. ------------------------------------- Apelsïnniñ tüsi qanday? Qızğılt sarı.
Mis värvi on kirss? Punane. Шие------сі қ-ндай--Қ-зыл. Ш----- т--- қ------ Қ----- Ш-е-і- т-с- қ-н-а-? Қ-з-л- -------------------------- Шиенің түсі қандай? Қызыл. 0
Ş-en-- -ü----a--a-?--ızıl. Ş----- t--- q------ Q----- Ş-e-i- t-s- q-n-a-? Q-z-l- -------------------------- Şïeniñ tüsi qanday? Qızıl.
Mis värvi on taevas? Sinine. А-п----ң--ү-- қ--д-й? К--. А------- т--- қ------ К--- А-п-н-ы- т-с- қ-н-а-? К-к- -------------------------- Аспанның түсі қандай? Көк. 0
Asp-n--- tüsi-qan---? --k. A------- t--- q------ K--- A-p-n-ı- t-s- q-n-a-? K-k- -------------------------- Aspannıñ tüsi qanday? Kök.
Mis värvi on rohi? Roheline. Ш-п-і--т-сі -а----? Жа---. Ш----- т--- қ------ Ж----- Ш-п-і- т-с- қ-н-а-? Ж-с-л- -------------------------- Шөптің түсі қандай? Жасыл. 0
Ş-p-----üsi qan--y- Jası-. Ş----- t--- q------ J----- Ş-p-i- t-s- q-n-a-? J-s-l- -------------------------- Şöptiñ tüsi qanday? Jasıl.
Mis värvi on muld? Pruun. Ж-рді- түс- қ-н---? -оңыр. Ж----- т--- қ------ Қ----- Ж-р-і- т-с- қ-н-а-? Қ-ң-р- -------------------------- Жердің түсі қандай? Қоңыр. 0
Je--iñ -üsi---n-a-- -oñı-. J----- t--- q------ Q----- J-r-i- t-s- q-n-a-? Q-ñ-r- -------------------------- Jerdiñ tüsi qanday? Qoñır.
Mis värvi on pilv? Hall. Бұл---- т-сі -ан---- С-р. Б------ т--- қ------ С--- Б-л-т-ң т-с- қ-н-а-? С-р- ------------------------- Бұлттың түсі қандай? Сұр. 0
Bu---ı--tü----and-y- Sur. B------ t--- q------ S--- B-l-t-ñ t-s- q-n-a-? S-r- ------------------------- Bulttıñ tüsi qanday? Sur.
Mis värvi on rehvid? Mustad. Д--ге-е---р--ң тү-- --н-ай- Қ-ра. Д------------- т--- қ------ Қ---- Д-ң-е-е-т-р-і- т-с- қ-н-а-? Қ-р-. --------------------------------- Дөңгелектердің түсі қандай? Қара. 0
D-----ekt--d-- -ü-- -----y--Qa-a. D------------- t--- q------ Q---- D-ñ-e-e-t-r-i- t-s- q-n-a-? Q-r-. --------------------------------- Döñgelekterdiñ tüsi qanday? Qara.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Naised ja mehed räägivad erinevalt

Me kõik teame, et naised ja mehed on erinevad. Kuid kas sa teadsid, et nad ka B456räägivad erinevalt? Mitmeid uuringuid on seda tõestanud. Naised kasutavad erinevaid kõnemustreid kui mehed. Nad väljendavad end tihtipeale kaudselt ja jahedalt. Mehed aga kasutavad tavaliselt selget ja selget keelt. Kuid erinevad on ka teemad, millest mehed ja naised räägivad. Mehed räägivad rohkem uudistest, majandusest või spordist. Naised eelistavad sotsiaalseid teemasid nagu pere või tervis. Mehed eelistavad rääkida faktidest. Naistele meeldib rääkida inimestest. Hämmastav on asjaolu, et naised B361 kasutada ‘nõrka’ keelt. See tähendab, et nad kõnelevad ettevaatlikumalt ja viisakamalt. Naistel on ka rohkem küsimusi. Küsimuste abil tahavad nad tõenäoliselt saavutada harmooniat ja vältida konflikte. Lisaks on naistel palju suurem tundeid kirjeldav sõnavara. Meeste vestlus on sageli omamoodi võistlus. Nende keel on selgelt provokatiivsem ja agressiivsem. Ja meeste päevas räägitavate sõnade arv on tunduvalt väiksem kui naistel. Mõned teadlased väidavad, et see on tingitud aju ehitusest. Kuna naiste ja meeste ajud on erinevad. See tähendab, et nende kõnekeskused on erineva ehitusega. Kuigi tõenäoliselt mõjutavad ka muud tegurid meie keelt. Teadlased ei ole pikka aega seda valdkonda uurinud. Siiski ei räägi naised ja mehed täiesti erinevaid keeli. Alati ei pea tekkima vääritimõistmisi. Edukaks suhtlemiseks on palju strateegiad. Neist lihtsaim on: Kuula paremini!
Kas sa teadsid?
Prantsuse keel kuulub romaani keelte hulka. See tähendab, et ta pärineb ladina keelest. Seega on see ka teiste romaani keeltega nagu hispaania või itaalia keel, sugulane. Prantsuse keelt räägitakse tänapäeval kõikidel kontinentidel. See on emakeeleks rohkem kui 110 miljonile inimesele. Kokku räägib umbes 220 miljonit inimest prantsuse keelt. Seega on prantsuse keel maailmakeel. Paljud rahvusvahelised organisatsioonid kasutavad prantsuse keelt ametliku keelena. Varem oli prantsuse keel ka diplomaatiakeel. Tänapäeval on inglise keel selle rolli suures osas üle võtnud. Siiski on prantsuse keel veel üks tähtsamatest ühistest suhtluskeeltest. Ning rääkijate arv kasvab aasta-aastalt pidevalt! Seda põhjustab suur rahvaarvu tõus Aafrika ja Araabia riikides. Aga ka Kariibi mere saartel Lõunameres räägitakse prantsuse keelt. Kellele reisida meeldib, peaks tingimata prantsuse keelt õppima!