Vestmik

et Värvid   »   bg Цветовете

14 [neliteist]

Värvid

Värvid

14 [четиринайсет]

14 [chetirinayset]

Цветовете

[Tsvetovete]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bulgaaria Mängi Rohkem
Lumi on valge. С--г-т-е бя-. С----- е б--- С-е-ъ- е б-л- ------------- Снегът е бял. 0
S-eg-t-y- -yal. S----- y- b---- S-e-y- y- b-a-. --------------- Snegyt ye byal.
Päike on kollane. Слънце-- - -ъ---. С------- е ж----- С-ъ-ц-т- е ж-л-о- ----------------- Слънцето е жълто. 0
Sl-ntse-- ----h-l-o. S-------- y- z------ S-y-t-e-o y- z-y-t-. -------------------- Slyntseto ye zhylto.
Apelsin on oranž. Порт-калът - -р-н-е-. П--------- е о------- П-р-о-а-ъ- е о-а-ж-в- --------------------- Портокалът е оранжев. 0
P-r-o-al-t----o--n-h-v. P--------- y- o-------- P-r-o-a-y- y- o-a-z-e-. ----------------------- Portokalyt ye oranzhev.
Kirss on punane. Ч-реш-та --ч---ен-. Ч------- е ч------- Ч-р-ш-т- е ч-р-е-а- ------------------- Черешата е червена. 0
Cher--hata-ye--he-----. C--------- y- c-------- C-e-e-h-t- y- c-e-v-n-. ----------------------- Chereshata ye chervena.
Taevas on sinine. Небето-е с--ь-. Н----- е с----- Н-б-т- е с-н-о- --------------- Небето е синьо. 0
N-be-o y--si--o. N----- y- s----- N-b-t- y- s-n-o- ---------------- Nebeto ye sinьo.
Rohi on roheline. Тре--т----зел-на. Т------ е з------ Т-е-а-а е з-л-н-. ----------------- Тревата е зелена. 0
T-ev-t- y----l---. T------ y- z------ T-e-a-a y- z-l-n-. ------------------ Trevata ye zelena.
Muld on pruun. П--с-т- е --фя-а. П------ е к------ П-ъ-т-а е к-ф-в-. ----------------- Пръстта е кафява. 0
Pr-s-ta -- -a--av-. P------ y- k------- P-y-t-a y- k-f-a-a- ------------------- Prystta ye kafyava.
Pilv on hall. Об-акът ----в. О------ е с--- О-л-к-т е с-в- -------------- Облакът е сив. 0
O-----t y- si-. O------ y- s--- O-l-k-t y- s-v- --------------- Oblakyt ye siv.
Rehvid on mustad. А---моб-л-и-е--у-и-с--ч-рни. А------------ г--- с- ч----- А-т-м-б-л-и-е г-м- с- ч-р-и- ---------------------------- Автомобилните гуми са черни. 0
Avto--b-l-i--------sa c-e---. A------------ g--- s- c------ A-t-m-b-l-i-e g-m- s- c-e-n-. ----------------------------- Avtomobilnite gumi sa cherni.
Mis värvi on lumi? Valge. Какъв цв-т-е--н----? Бя-. К---- ц--- е с------ Б--- К-к-в ц-я- е с-е-ъ-? Б-л- ------------------------- Какъв цвят е снегът? Бял. 0
Kaky- --------e s---y-- B--l. K---- t----- y- s------ B---- K-k-v t-v-a- y- s-e-y-? B-a-. ----------------------------- Kakyv tsvyat ye snegyt? Byal.
Mis värvi on päike? Kollane. К--ъ---в-т --слън--т-? Жълт. К---- ц--- е с-------- Ж---- К-к-в ц-я- е с-ъ-ц-т-? Ж-л-. ---------------------------- Какъв цвят е слънцето? Жълт. 0
Ka--v-ts-yat ye-s-y-t---o? Z-yl-. K---- t----- y- s--------- Z----- K-k-v t-v-a- y- s-y-t-e-o- Z-y-t- --------------------------------- Kakyv tsvyat ye slyntseto? Zhylt.
Mis värvi on apelsin? Oranž. К-к-в----т-- -о-т-ка--т----ан---. К---- ц--- е п---------- О------- К-к-в ц-я- е п-р-о-а-ъ-? О-а-ж-в- --------------------------------- Какъв цвят е портокалът? Оранжев. 0
Kakyv-t-vya- ---p-rt-k--yt? Or--zhe-. K---- t----- y- p---------- O-------- K-k-v t-v-a- y- p-r-o-a-y-? O-a-z-e-. ------------------------------------- Kakyv tsvyat ye portokalyt? Oranzhev.
Mis värvi on kirss? Punane. К-къ- -в-т ---ере--т-? -ер-е-. К---- ц--- е ч-------- Ч------ К-к-в ц-я- е ч-р-ш-т-? Ч-р-е-. ------------------------------ Какъв цвят е черешата? Червен. 0
Ka--v-ts--at -- -----sh-t------rv--. K---- t----- y- c---------- C------- K-k-v t-v-a- y- c-e-e-h-t-? C-e-v-n- ------------------------------------ Kakyv tsvyat ye chereshata? Cherven.
Mis värvi on taevas? Sinine. К--ъ--ц--- - -еб--о?-Си-. К---- ц--- е н------ С--- К-к-в ц-я- е н-б-т-? С-н- ------------------------- Какъв цвят е небето? Син. 0
K-ky--t--y-t -----be-o? Si-. K---- t----- y- n------ S--- K-k-v t-v-a- y- n-b-t-? S-n- ---------------------------- Kakyv tsvyat ye nebeto? Sin.
Mis värvi on rohi? Roheline. К-к---цв-- е -рев-т-- -е---. К---- ц--- е т------- З----- К-к-в ц-я- е т-е-а-а- З-л-н- ---------------------------- Какъв цвят е тревата? Зелен. 0
Kakyv-t--y-t y- tr-------Z---n. K---- t----- y- t------- Z----- K-k-v t-v-a- y- t-e-a-a- Z-l-n- ------------------------------- Kakyv tsvyat ye trevata? Zelen.
Mis värvi on muld? Pruun. К-къ--ц-ят --п-ъст-а--Ка--в. К---- ц--- е п------- К----- К-к-в ц-я- е п-ъ-т-а- К-ф-в- ---------------------------- Какъв цвят е пръстта? Кафяв. 0
K-------v-at-ye---yst-a- K--y-v. K---- t----- y- p------- K------ K-k-v t-v-a- y- p-y-t-a- K-f-a-. -------------------------------- Kakyv tsvyat ye prystta? Kafyav.
Mis värvi on pilv? Hall. К-----цв-т---об--к--?-С--. К---- ц--- е о------- С--- К-к-в ц-я- е о-л-к-т- С-в- -------------------------- Какъв цвят е облакът? Сив. 0
Kak-- -s-y-- y--ob---yt?-S-v. K---- t----- y- o------- S--- K-k-v t-v-a- y- o-l-k-t- S-v- ----------------------------- Kakyv tsvyat ye oblakyt? Siv.
Mis värvi on rehvid? Mustad. Как-в----- -- г--и--?-Чер--. К---- ц--- с- г------ Ч----- К-к-в ц-я- с- г-м-т-? Ч-р-н- ---------------------------- Какъв цвят са гумите? Черен. 0
Kak-- ts--------gu---e- ----e-. K---- t----- s- g------ C------ K-k-v t-v-a- s- g-m-t-? C-e-e-. ------------------------------- Kakyv tsvyat sa gumite? Cheren.

Naised ja mehed räägivad erinevalt

Me kõik teame, et naised ja mehed on erinevad. Kuid kas sa teadsid, et nad ka B456räägivad erinevalt? Mitmeid uuringuid on seda tõestanud. Naised kasutavad erinevaid kõnemustreid kui mehed. Nad väljendavad end tihtipeale kaudselt ja jahedalt. Mehed aga kasutavad tavaliselt selget ja selget keelt. Kuid erinevad on ka teemad, millest mehed ja naised räägivad. Mehed räägivad rohkem uudistest, majandusest või spordist. Naised eelistavad sotsiaalseid teemasid nagu pere või tervis. Mehed eelistavad rääkida faktidest. Naistele meeldib rääkida inimestest. Hämmastav on asjaolu, et naised B361 kasutada ‘nõrka’ keelt. See tähendab, et nad kõnelevad ettevaatlikumalt ja viisakamalt. Naistel on ka rohkem küsimusi. Küsimuste abil tahavad nad tõenäoliselt saavutada harmooniat ja vältida konflikte. Lisaks on naistel palju suurem tundeid kirjeldav sõnavara. Meeste vestlus on sageli omamoodi võistlus. Nende keel on selgelt provokatiivsem ja agressiivsem. Ja meeste päevas räägitavate sõnade arv on tunduvalt väiksem kui naistel. Mõned teadlased väidavad, et see on tingitud aju ehitusest. Kuna naiste ja meeste ajud on erinevad. See tähendab, et nende kõnekeskused on erineva ehitusega. Kuigi tõenäoliselt mõjutavad ka muud tegurid meie keelt. Teadlased ei ole pikka aega seda valdkonda uurinud. Siiski ei räägi naised ja mehed täiesti erinevaid keeli. Alati ei pea tekkima vääritimõistmisi. Edukaks suhtlemiseks on palju strateegiad. Neist lihtsaim on: Kuula paremini!
Kas sa teadsid?
Prantsuse keel kuulub romaani keelte hulka. See tähendab, et ta pärineb ladina keelest. Seega on see ka teiste romaani keeltega nagu hispaania või itaalia keel, sugulane. Prantsuse keelt räägitakse tänapäeval kõikidel kontinentidel. See on emakeeleks rohkem kui 110 miljonile inimesele. Kokku räägib umbes 220 miljonit inimest prantsuse keelt. Seega on prantsuse keel maailmakeel. Paljud rahvusvahelised organisatsioonid kasutavad prantsuse keelt ametliku keelena. Varem oli prantsuse keel ka diplomaatiakeel. Tänapäeval on inglise keel selle rolli suures osas üle võtnud. Siiski on prantsuse keel veel üks tähtsamatest ühistest suhtluskeeltest. Ning rääkijate arv kasvab aasta-aastalt pidevalt! Seda põhjustab suur rahvaarvu tõus Aafrika ja Araabia riikides. Aga ka Kariibi mere saartel Lõunameres räägitakse prantsuse keelt. Kellele reisida meeldib, peaks tingimata prantsuse keelt õppima!