Vestmik

et midagi soovima   »   em to like something

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [seventy]

to like something

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti inglise (US) Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? W--l--you-like--o s-oke? Would you like to smoke? W-u-d y-u l-k- t- s-o-e- ------------------------ Would you like to smoke? 0
Kas te sooviksite tantsida? Wo--- you li-- -o-d-n-e? Would you like to dance? W-u-d y-u l-k- t- d-n-e- ------------------------ Would you like to dance? 0
Kas te sooviksite jalutama minna? W-u-- yo- -ike-t---- f---- -a--? Would you like to go for a walk? W-u-d y-u l-k- t- g- f-r a w-l-? -------------------------------- Would you like to go for a walk? 0
Ma sooviksin suitsetada. I w-u------e--o s-ok-. I would like to smoke. I w-u-d l-k- t- s-o-e- ---------------------- I would like to smoke. 0
Soovid sa sigaretti? W-------u -i-- a ci-arette? Would you like a cigarette? W-u-d y-u l-k- a c-g-r-t-e- --------------------------- Would you like a cigarette? 0
Ta soovib tuld. He-w--t- ----g-t. He wants a light. H- w-n-s a l-g-t- ----------------- He wants a light. 0
Ma sooviksin midagi juua. I -an---------- s--e--in-. I want to drink something. I w-n- t- d-i-k s-m-t-i-g- -------------------------- I want to drink something. 0
Ma sooviksin midagi süüa. I------to e---s-----ing. I want to eat something. I w-n- t- e-t s-m-t-i-g- ------------------------ I want to eat something. 0
Ma sooviksin veidi puhata. I--an--to-r-l---a-li----. I want to relax a little. I w-n- t- r-l-x a l-t-l-. ------------------------- I want to relax a little. 0
Ma sooviksin teilt midagi küsida. I-wa-- t- a-k------om-t-i--. I want to ask you something. I w-n- t- a-k y-u s-m-t-i-g- ---------------------------- I want to ask you something. 0
Ma sooviksin teilt midagi paluda. I w-nt t---sk y-u---- so--thi-g. I want to ask you for something. I w-n- t- a-k y-u f-r s-m-t-i-g- -------------------------------- I want to ask you for something. 0
Ma sooviksin teile midagi välja teha. I w--t----tr--t-y-u----s-m-th-ng. I want to treat you to something. I w-n- t- t-e-t y-u t- s-m-t-i-g- --------------------------------- I want to treat you to something. 0
Mida te soovite, palun? W-a- -o--d-you li--? What would you like? W-a- w-u-d y-u l-k-? -------------------- What would you like? 0
Soovite te kohvi? Wo------u -------c--fe-? Would you like a coffee? W-u-d y-u l-k- a c-f-e-? ------------------------ Would you like a coffee? 0
Või soovite te pigem teed? O--d- -o--pr---r-- t-a? Or do you prefer a tea? O- d- y-u p-e-e- a t-a- ----------------------- Or do you prefer a tea? 0
Me soovime koju sõita. W---a----o-driv--hom-. We want to drive home. W- w-n- t- d-i-e h-m-. ---------------------- We want to drive home. 0
Soovite te taksot? Do-y-u -a-t ----xi? Do you want a taxi? D- y-u w-n- a t-x-? ------------------- Do you want a taxi? 0
Nad soovivad helistada. T-ey w-n- to ---e a-ca-l. They want to make a call. T-e- w-n- t- m-k- a c-l-. ------------------------- They want to make a call. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.