Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga kas   »   em Subordinate clauses: if

93 [üheksakümmend kolm]

Kõrvallaused sõnaga kas

Kõrvallaused sõnaga kas

93 [ninety-three]

Subordinate clauses: if

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti inglise (US) Mängi Rohkem
Ma ei tea, kas ta armastab mind. I do-’------ i- -e--o--s --. I d---- k--- i- h- l---- m-- I d-n-t k-o- i- h- l-v-s m-. ---------------------------- I don’t know if he loves me. 0
Ma ei tea, kas ta tuleb tagasi. I don-t k-o- ---h--ll c-me -a--. I d---- k--- i- h---- c--- b---- I d-n-t k-o- i- h-’-l c-m- b-c-. -------------------------------- I don’t know if he’ll come back. 0
Ma ei tea, kas ta helistab mulle. I-d-n’t kn-w-if h-’l- c--l-m-. I d---- k--- i- h---- c--- m-- I d-n-t k-o- i- h-’-l c-l- m-. ------------------------------ I don’t know if he’ll call me. 0
Kas ta tõesti armastab mind? Ma-be-h- do-s--t---ve---? M---- h- d------ l--- m-- M-y-e h- d-e-n-t l-v- m-? ------------------------- Maybe he doesn’t love me? 0
Kas ta tõesti tuleb tagasi? Ma-be -e w--’----m--back? M---- h- w---- c--- b---- M-y-e h- w-n-t c-m- b-c-? ------------------------- Maybe he won’t come back? 0
Kas ta tõesti helistab mulle? M--b- he w-n’- c-ll me? M---- h- w---- c--- m-- M-y-e h- w-n-t c-l- m-? ----------------------- Maybe he won’t call me? 0
Ma küsin endalt, kas ta mõtleb minule. I-wond----f--- ---nk---b-u- --. I w----- i- h- t----- a---- m-- I w-n-e- i- h- t-i-k- a-o-t m-. ------------------------------- I wonder if he thinks about me. 0
Ma küsin endalt, kas tal on keegi teine. I wo--e- i- he-has s-meon--e-se. I w----- i- h- h-- s------ e---- I w-n-e- i- h- h-s s-m-o-e e-s-. -------------------------------- I wonder if he has someone else. 0
Ma küsin endalt, kas ta valetab. I-wo---- ---h----es. I w----- i- h- l---- I w-n-e- i- h- l-e-. -------------------- I wonder if he lies. 0
Kas ta tõesti mõtleb minule? Maybe he-t-inks o- m-? M---- h- t----- o- m-- M-y-e h- t-i-k- o- m-? ---------------------- Maybe he thinks of me? 0
Kas tal on tõesti keegi teine? Ma--e--e -------e--e---se? M---- h- h-- s------ e---- M-y-e h- h-s s-m-o-e e-s-? -------------------------- Maybe he has someone else? 0
Kas ta tõesti rääkis tõtt? M-y-- -e ----s--e-the-t---h? M---- h- t---- m- t-- t----- M-y-e h- t-l-s m- t-e t-u-h- ---------------------------- Maybe he tells me the truth? 0
Ma kahtlen, kas ma talle tegelikult meeldin. I do----w-e-h---h- really-l--e---e. I d---- w------ h- r----- l---- m-- I d-u-t w-e-h-r h- r-a-l- l-k-s m-. ----------------------------------- I doubt whether he really likes me. 0
Ma kahtlen, kas ta kirjutab mulle. I--o--- w-e---r--e’l--w-i-e--o-me. I d---- w------ h---- w---- t- m-- I d-u-t w-e-h-r h-’-l w-i-e t- m-. ---------------------------------- I doubt whether he’ll write to me. 0
Ma kahtlen, kas ta minuga abiellub. I---ub- -h-t-e--he-l- ----- m-. I d---- w------ h---- m---- m-- I d-u-t w-e-h-r h-’-l m-r-y m-. ------------------------------- I doubt whether he’ll marry me. 0
Kas ma tõesti meeldin talle? Doe--he---a----l-ke-me? D--- h- r----- l--- m-- D-e- h- r-a-l- l-k- m-? ----------------------- Does he really like me? 0
Kas ta tõesti kirjutab mulle? Wi-l h--w--t--to --? W--- h- w---- t- m-- W-l- h- w-i-e t- m-? -------------------- Will he write to me? 0
Kas ta tõesti abiellub minuga? W--l-h- --rry m-? W--- h- m---- m-- W-l- h- m-r-y m-? ----------------- Will he marry me? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas õpib aju grammatikat?

Oma emakeelt hakkame me õppima beebieas. See toimub automaatselt. Me pole sellest ise teadlikud. Meie aju aga peab õppimise nimel palju vaeva nägema. Näiteks grammatika õppimiseks peab aju tegema palju tööd. Ta kuuleb iga päev uusi asju. Ta võtab järjepidevalt vastu uusi stimulatsioone. Aju aga ei suuda igat ärritust eraldi töödelda. Ta peab töötama ökonoomselt. Seepärast keskendub ta korrapärasusele. Aju säilitab seda, mida ta kuuleb tihti. Ta registreerib ära, mitu korda teatud asi esineb. Seejärel loob ta nende näidete põhjal grammatikalise reegli. Lapsed teavad, kas lause on õige või vale. Kuid nad ei tea, miks see nii on. Aju teab reegleid ilma, et ta oleks neid õppinud. Täiskasvanud õpivad keeli teistmoodi. Nad juba tunnevad oma emakeele struktuuri. Samad struktuurid on baasiks uutele reeglitele. Kuid õppimiseks on täiskasvanutel vaja õpetust. Grammatika õppimisel on ajul kindel süsteem. See on nähtav tänu näiteks nimisõnadele ja tegusõnadele. Need on salvestatud erinevatesse aju osadesse. Nende töötlemisel on aktiivsed erinevad aju piirkonnad. Lihtsaid reegleid õpitakse teistmoodi kui keerulisi reegleid. Keeruliste reeglite puhul töötavad korraga rohkem aju piirkondi. Kuidas täpselt aju grammatikat õpib, ei ole veel uuritud. Kuid me teame, et teoreetiliselt on aju võimeline õppima kõiki grammatika reegleid...