Vestmik

et vajama – tahtma   »   em to need – to want to

69 [kuuskümmend üheksa]

vajama – tahtma

vajama – tahtma

69 [sixty-nine]

to need – to want to

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti inglise (US) Mängi Rohkem
Mul on vaja voodit. I-n-ed-a----. I n--- a b--- I n-e- a b-d- ------------- I need a bed. 0
Ma tahan magada. I-wa-- to s-ee-. I w--- t- s----- I w-n- t- s-e-p- ---------------- I want to sleep. 0
Kas siin on voodit? I--ther--- b-d-h---? I- t---- a b-- h---- I- t-e-e a b-d h-r-? -------------------- Is there a bed here? 0
Mul on vaja lampi. I nee--a-la-p. I n--- a l---- I n-e- a l-m-. -------------- I need a lamp. 0
Ma tahan lugeda. I --nt--o ---d. I w--- t- r---- I w-n- t- r-a-. --------------- I want to read. 0
Kas siin on lampi? Is --er--- lamp-h---? I- t---- a l--- h---- I- t-e-e a l-m- h-r-? --------------------- Is there a lamp here? 0
Mul on vaja telefoni. I ne-- ----lephone. I n--- a t--------- I n-e- a t-l-p-o-e- ------------------- I need a telephone. 0
Ma tahan helistada. I-wa-t-to------a--al-. I w--- t- m--- a c---- I w-n- t- m-k- a c-l-. ---------------------- I want to make a call. 0
Kas siin on telefoni? I- t---e a --lep--ne-----? I- t---- a t-------- h---- I- t-e-e a t-l-p-o-e h-r-? -------------------------- Is there a telephone here? 0
Mul on vaja fotokaamerat. I --ed-a--am--a. I n--- a c------ I n-e- a c-m-r-. ---------------- I need a camera. 0
Ma tahan pildistada. I----t-to--a-e p-ot--ra-hs. I w--- t- t--- p----------- I w-n- t- t-k- p-o-o-r-p-s- --------------------------- I want to take photographs. 0
Kas siin on fotokaamerat? I- -he-e---came-- ----? I- t---- a c----- h---- I- t-e-e a c-m-r- h-r-? ----------------------- Is there a camera here? 0
Mul on vaja arvutit. I-n-ed ----m-----. I n--- a c-------- I n-e- a c-m-u-e-. ------------------ I need a computer. 0
Ma tahan meili saata. I-wa----o s-n- -- -----. I w--- t- s--- a- e----- I w-n- t- s-n- a- e-a-l- ------------------------ I want to send an email. 0
Kas siin on arvutit? Is-------a-----u-e- -ere? I- t---- a c------- h---- I- t-e-e a c-m-u-e- h-r-? ------------------------- Is there a computer here? 0
Mul on vaja pastakat. I -ee- a-p-n. I n--- a p--- I n-e- a p-n- ------------- I need a pen. 0
Ma tahan midagi kirjutada. I ---t-to -rit- s--e-----. I w--- t- w---- s--------- I w-n- t- w-i-e s-m-t-i-g- -------------------------- I want to write something. 0
Kas siin on paberilehte ja pastakat? Is-t-er- a --eet--- p-p-r-an- ----n--e-e? I- t---- a s---- o- p---- a-- a p-- h---- I- t-e-e a s-e-t o- p-p-r a-d a p-n h-r-? ----------------------------------------- Is there a sheet of paper and a pen here? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Masintõlge

Inimene, kes soovib mingi teksti tõlkimist, peab maksma palju raha. Elukutselised tõlgid ja tõlkijad on kallid. Vaatamata sellele on teiste keelte oskamine muutumas üha olulisemaks. Arvutiteadlased ja -keeleteadlased soovivad seda probleemi lahendada. Nad on juba mõnda aega tegelenud tõlkeabiprogrammide väljatöötamisega. Tänapäeval on palju erinevaid programme. Aga masintõlke kvaliteet pole tavaliselt väga hea. Kuid selles pole süüdi programmeerijad! Keeled on väga keerulised süsteemid. Arvutid, põhinevad lihtsatel matemaatilistel põhimõtetel. Seetõttu ei suuda nad keelt alati korrektselt töödelda. Tõlkeprogramm peab keele täielikult ära õppima. Selleks peavad spetsialistid õpetama programmile tuhandeid sõnu ja reegleid. See on praktiliselt võimatu. Lihtsam on arvutit panna võrrandeid arvutama. Selles on ta hea! Arvuti suudab välja arvutada, milliseid kombinatsioone kaustatakse tihemini. Ta tunneb näiteks ära, millised sõnad on sageli üksteise kõrval. Selleks tuleb talle sisestada tekstid erinevates keeltes. Sel moel õpib programm, mis on teatud keele juures tüüpiline. Antud statistiline meetod parandab automaattõlkeid. Kuid arvutid ei suuda inimesi asendada. Keele puhul ei suuda ükski masin inimese aju imiteerida. Seega jätkub tõlkijatel ja tõlkidel tööd veel kauaks ajaks! Tulevikus võiks lihtsaid tekste kindlasti arvutid tõlkida. Laulud, luule ja kirjandus vajavad aga elavat mõtlemist. Nad põhinevad inimese keeletunnetusel. Ja nii ongi hea ...