Vestmik

et Minevik 1   »   em Past tense 1

81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

Minevik 1

81 [eighty-one]

Past tense 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti inglise (US) Mängi Rohkem
kirjutama to -r-te t_ w____ t- w-i-e -------- to write 0
Ta kirjutas kirja. He ----e---l-tt-r. H_ w____ a l______ H- w-o-e a l-t-e-. ------------------ He wrote a letter. 0
Ja tema kirjutas kaardi. A-----e-w---e a --r-. A__ s__ w____ a c____ A-d s-e w-o-e a c-r-. --------------------- And she wrote a card. 0
lugema to--e-d t_ r___ t- r-a- ------- to read 0
Ta luges ajakirja. H- rea- - mag---ne. H_ r___ a m________ H- r-a- a m-g-z-n-. ------------------- He read a magazine. 0
Ja ta luges raamatut. An- s-- -e---a----k. A__ s__ r___ a b____ A-d s-e r-a- a b-o-. -------------------- And she read a book. 0
võtma to-ta-e t_ t___ t- t-k- ------- to take 0
Ta võttis sigareti. H------ a c---re-te. H_ t___ a c_________ H- t-o- a c-g-r-t-e- -------------------- He took a cigarette. 0
Ta võttis tüki šokolaadi. S-e------a-p-e----f-c--c-l-te. S__ t___ a p____ o_ c_________ S-e t-o- a p-e-e o- c-o-o-a-e- ------------------------------ She took a piece of chocolate. 0
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu. He-wa--di--o-----b-t-she---s-loy--. H_ w__ d________ b__ s__ w__ l_____ H- w-s d-s-o-a-, b-t s-e w-s l-y-l- ----------------------------------- He was disloyal, but she was loyal. 0
Ta oli laisk, kuid tema oli usin. H- --s-l--y- b-t -he was---rd--or--ng. H_ w__ l____ b__ s__ w__ h____________ H- w-s l-z-, b-t s-e w-s h-r---o-k-n-. -------------------------------------- He was lazy, but she was hard-working. 0
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas. He--a--p-or, --t-sh----- ri-h. H_ w__ p____ b__ s__ w__ r____ H- w-s p-o-, b-t s-e w-s r-c-. ------------------------------ He was poor, but she was rich. 0
Tal ei olnud raha vaid võlad. He--a- n- money--onl------s. H_ h__ n_ m_____ o___ d_____ H- h-d n- m-n-y- o-l- d-b-s- ---------------------------- He had no money, only debts. 0
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust. H----d -o l-c---o-l- -ad---c-. H_ h__ n_ l____ o___ b__ l____ H- h-d n- l-c-, o-l- b-d l-c-. ------------------------------ He had no luck, only bad luck. 0
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi. He-had no suc--ss, --ly-f--lure. H_ h__ n_ s_______ o___ f_______ H- h-d n- s-c-e-s- o-l- f-i-u-e- -------------------------------- He had no success, only failure. 0
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu. He-was no----t--f-e---but d-s-a-----e-. H_ w__ n__ s_________ b__ d____________ H- w-s n-t s-t-s-i-d- b-t d-s-a-i-f-e-. --------------------------------------- He was not satisfied, but dissatisfied. 0
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu. He-was-not-h---y- but---d. H_ w__ n__ h_____ b__ s___ H- w-s n-t h-p-y- b-t s-d- -------------------------- He was not happy, but sad. 0
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne. H----- n-- -r-en---, b-t u-f---n---. H_ w__ n__ f________ b__ u__________ H- w-s n-t f-i-n-l-, b-t u-f-i-n-l-. ------------------------------------ He was not friendly, but unfriendly. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + inglise (US) (1-100) MP3 inglise (US) (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus. Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...