Vestmik

et Minevik 1   »   em Past tense 1

81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

Minevik 1

81 [eighty-one]

Past tense 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti inglise (US) Mängi Rohkem
kirjutama to w---e to write t- w-i-e -------- to write 0
Ta kirjutas kirja. He---o-- a--et---. He wrote a letter. H- w-o-e a l-t-e-. ------------------ He wrote a letter. 0
Ja tema kirjutas kaardi. And-sh- w---- a car-. And she wrote a card. A-d s-e w-o-e a c-r-. --------------------- And she wrote a card. 0
lugema t- -ead to read t- r-a- ------- to read 0
Ta luges ajakirja. He-re-d------a--ne. He read a magazine. H- r-a- a m-g-z-n-. ------------------- He read a magazine. 0
Ja ta luges raamatut. An--she-r--d-- -o--. And she read a book. A-d s-e r-a- a b-o-. -------------------- And she read a book. 0
võtma t- t--e to take t- t-k- ------- to take 0
Ta võttis sigareti. H- -o-- - ---a-ette. He took a cigarette. H- t-o- a c-g-r-t-e- -------------------- He took a cigarette. 0
Ta võttis tüki šokolaadi. Sh- ---k a -ie---of-ch--ol-te. She took a piece of chocolate. S-e t-o- a p-e-e o- c-o-o-a-e- ------------------------------ She took a piece of chocolate. 0
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu. H--was -islo--l,-b-t-sh- ----lo-al. He was disloyal, but she was loyal. H- w-s d-s-o-a-, b-t s-e w-s l-y-l- ----------------------------------- He was disloyal, but she was loyal. 0
Ta oli laisk, kuid tema oli usin. He -as lazy,-bu--sh- w-- har----rking. He was lazy, but she was hard-working. H- w-s l-z-, b-t s-e w-s h-r---o-k-n-. -------------------------------------- He was lazy, but she was hard-working. 0
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas. He wa- p-or- --- -he-w-s -ich. He was poor, but she was rich. H- w-s p-o-, b-t s-e w-s r-c-. ------------------------------ He was poor, but she was rich. 0
Tal ei olnud raha vaid võlad. He-had -o-----y,--nly-debts. He had no money, only debts. H- h-d n- m-n-y- o-l- d-b-s- ---------------------------- He had no money, only debts. 0
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust. H--ha--n--l--k,-o--y ba- -uc-. He had no luck, only bad luck. H- h-d n- l-c-, o-l- b-d l-c-. ------------------------------ He had no luck, only bad luck. 0
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi. H--h---no-suc--ss, ---y fai---e. He had no success, only failure. H- h-d n- s-c-e-s- o-l- f-i-u-e- -------------------------------- He had no success, only failure. 0
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu. He --s n-t-s---s-i--, --t -i-sa----ie-. He was not satisfied, but dissatisfied. H- w-s n-t s-t-s-i-d- b-t d-s-a-i-f-e-. --------------------------------------- He was not satisfied, but dissatisfied. 0
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu. He was n-t ha-py- b-t --d. He was not happy, but sad. H- w-s n-t h-p-y- b-t s-d- -------------------------- He was not happy, but sad. 0
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne. He--a--not fri---ly, -----nf-ien-l-. He was not friendly, but unfriendly. H- w-s n-t f-i-n-l-, b-t u-f-i-n-l-. ------------------------------------ He was not friendly, but unfriendly. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus. Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...