Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga et 2   »   em Subordinate clauses: that 2

92 [üheksakümmend kaks]

Kõrvallaused sõnaga et 2

Kõrvallaused sõnaga et 2

92 [ninety-two]

Subordinate clauses: that 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti inglise (US) Mängi Rohkem
Mind ärritab, et sa norskad. I’--a-g-y th---y-u s---e. I-- a---- t--- y-- s----- I-m a-g-y t-a- y-u s-o-e- ------------------------- I’m angry that you snore. 0
Mind ärritab, et sa nii palju õlut jood. I-m-ang-y ---t y-u ---nk--o-m-ch-bee-. I-- a---- t--- y-- d---- s- m--- b---- I-m a-g-y t-a- y-u d-i-k s- m-c- b-e-. -------------------------------------- I’m angry that you drink so much beer. 0
Mind ärritab, et sa nii hilja tuled. I’m-an--y-t----y---c-m-----l-t-. I-- a---- t--- y-- c--- s- l---- I-m a-g-y t-a- y-u c-m- s- l-t-. -------------------------------- I’m angry that you come so late. 0
Ma arvan, et tal on arsti vaja. I -hi-k he-n-e-s --d-ct-r. I t---- h- n---- a d------ I t-i-k h- n-e-s a d-c-o-. -------------------------- I think he needs a doctor. 0
Ma arvan, et ta on haige. I --i-k h-----ill. I t---- h- i- i--- I t-i-k h- i- i-l- ------------------ I think he is ill. 0
Ma arvan, et ta nüüd magab. I-th-n- h--i- sleepin- now. I t---- h- i- s------- n--- I t-i-k h- i- s-e-p-n- n-w- --------------------------- I think he is sleeping now. 0
Me loodame, et ta abiellub meie tütrega. W- h-pe th-t h- -a-r-es--ur--au--t-r. W- h--- t--- h- m------ o-- d-------- W- h-p- t-a- h- m-r-i-s o-r d-u-h-e-. ------------------------------------- We hope that he marries our daughter. 0
Me loodame, et tal on palju raha. W- h--e th-t-he--as a--o-----m--e-. W- h--- t--- h- h-- a l-- o- m----- W- h-p- t-a- h- h-s a l-t o- m-n-y- ----------------------------------- We hope that he has a lot of money. 0
Me loodame, et ta on miljonär. W- hope tha- he-is --m---i--a-r-. W- h--- t--- h- i- a m----------- W- h-p- t-a- h- i- a m-l-i-n-i-e- --------------------------------- We hope that he is a millionaire. 0
Ma kuulsin, et su naisega juhtus õnnetus. I----r---h-t your-wife -ad--n -c-i-en-. I h---- t--- y--- w--- h-- a- a-------- I h-a-d t-a- y-u- w-f- h-d a- a-c-d-n-. --------------------------------------- I heard that your wife had an accident. 0
Ma kuulsin, et ta lamab haiglas. I-h-a---that --- ---in t----os-i-a-. I h---- t--- s-- i- i- t-- h-------- I h-a-d t-a- s-e i- i- t-e h-s-i-a-. ------------------------------------ I heard that she is in the hospital. 0
Ma kuulsin, et su auto on täiesti katki. I-h--r- th-- ---r -a--is-comp--t-----rec--d. I h---- t--- y--- c-- i- c--------- w------- I h-a-d t-a- y-u- c-r i- c-m-l-t-l- w-e-k-d- -------------------------------------------- I heard that your car is completely wrecked. 0
Mind rõõmustab, et te tulite. I-m -a--y-th-t--o--c-me. I-- h---- t--- y-- c---- I-m h-p-y t-a- y-u c-m-. ------------------------ I’m happy that you came. 0
Mind rõõmustab, et te huvitatud olete. I’m happy -hat -o- -r- in--r-s---. I-- h---- t--- y-- a-- i---------- I-m h-p-y t-a- y-u a-e i-t-r-s-e-. ---------------------------------- I’m happy that you are interested. 0
Mind rõõmustab, et te maja osta soovite. I’m----------t---u w-n- ----u--the h-u--. I-- h---- t--- y-- w--- t- b-- t-- h----- I-m h-p-y t-a- y-u w-n- t- b-y t-e h-u-e- ----------------------------------------- I’m happy that you want to buy the house. 0
Ma kardan, et viimane buss on juba läinud. I-m---r--d-the las- bu--h-- alr-a-y -on-. I-- a----- t-- l--- b-- h-- a------ g---- I-m a-r-i- t-e l-s- b-s h-s a-r-a-y g-n-. ----------------------------------------- I’m afraid the last bus has already gone. 0
Ma kardan, et me peame takso võtma. I’m-a----- ---wi-l h--- -- tak- a ----. I-- a----- w- w--- h--- t- t--- a t---- I-m a-r-i- w- w-l- h-v- t- t-k- a t-x-. --------------------------------------- I’m afraid we will have to take a taxi. 0
Ma kardan, et mul ei ole raha kaasas. I-m -fr-i- I ---e-no----e----ey. I-- a----- I h--- n- m--- m----- I-m a-r-i- I h-v- n- m-r- m-n-y- -------------------------------- I’m afraid I have no more money. 0

Žestidest kõneni

Rääkides ja kuulates teeb meie aju palju tööd. Ta peab töötlema keelelisi signaale. Signaalide alla käivad ka viiped ja sümbolid. Neid kasutas inimene veel enne rääkima hakkamist. Mõned sümbolid on mõistetavad kõigis kultuurides. Teisi tuleb aga õppida. Neist pole võimalik aru saada vaid peale vaadates. Viipeid ja sümboleid töödeldakse samamoodi kui kõnet. Ja neid töödeldakse samas aju piirkonnas! Uus teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased uurisid mitut katsealust. Katsealused pidid vaatama mitut videolõiku. Videote vaatamise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Ühes grupis väljendati videote abil palju erinevaid asju. Selleks kasutati liikumist, sümboleid ja kõnet. Teine katsegrupp vaatas teistsuguseid videolõike. Antud videod olid seosetud. Seal polnud kõnet, žeste ega sümboleid. Neis puudus tähendus. Mõõtmise abil said teadlased teada, kus mis infot töödeldi. Nad võrdlesid katsealuste ajude aktiivsuseid. Kõik, millel oli tähendus, analüüsiti samas aju piirkonnas. Antud katse tulemused on väga huvitavad. See näitab, kuidas meie aju on aegade jaooksul keelt õppinud. Kõigepealt suhtles inimene žestide abil. Hiljem arenes välja keel. Ajul tuli seega õppida töötlema kõnet nagu ta töötles viipeid. Kokkuvõttes uuendas aju justkui vana versiooni...