Vestmik

et midagi soovima   »   cs mít něco rád

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [sedmdesát]

mít něco rád

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tšehhi Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? C-ce-- s- -----ř-t? C----- s- z-------- C-c-t- s- z-k-u-i-? ------------------- Chcete si zakouřit? 0
Kas te sooviksite tantsida? Ch---- si--at-n-i-? C----- s- z-------- C-c-t- s- z-t-n-i-? ------------------- Chcete si zatančit? 0
Kas te sooviksite jalutama minna? Chc----s---r-jí-? C----- s- p------ C-c-t- s- p-o-í-? ----------------- Chcete se projít? 0
Ma sooviksin suitsetada. C-----/ -htěl---yc- s------u-i-. C---- / c----- b--- s- z-------- C-t-l / c-t-l- b-c- s- z-k-u-i-. -------------------------------- Chtěl / chtěla bych si zakouřit. 0
Soovid sa sigaretti? C-c-------retu? C---- c-------- C-c-š c-g-r-t-? --------------- Chceš cigaretu? 0
Ta soovib tuld. Chc---řipá-i-. C--- p-------- C-c- p-i-á-i-. -------------- Chce připálit. 0
Ma sooviksin midagi juua. Rád----áda----- ---ně-eh---ap-l / -a-ila. R-- / r--- b--- s- n----- n---- / n------ R-d / r-d- b-c- s- n-č-h- n-p-l / n-p-l-. ----------------------------------------- Rád / ráda bych se něčeho napil / napila. 0
Ma sooviksin midagi süüa. Něco-by-----ě-l - --ěd-a. N--- b--- s---- / s------ N-c- b-c- s-ě-l / s-ě-l-. ------------------------- Něco bych snědl / snědla. 0
Ma sooviksin veidi puhata. C-----/--htě---byc- -i--r--h- -dpo--n--t. C---- / c----- b--- s- t----- o---------- C-t-l / c-t-l- b-c- s- t-o-h- o-p-č-n-u-. ----------------------------------------- Chtěl / chtěla bych si trochu odpočinout. 0
Ma sooviksin teilt midagi küsida. R-d-/ r-da --ch se-Vá- -a---co-z-pta- / -e----a. R-- / r--- b--- s- V-- n- n--- z----- / z------- R-d / r-d- b-c- s- V-s n- n-c- z-p-a- / z-p-a-a- ------------------------------------------------ Rád / ráda bych se Vás na něco zeptal / zeptala. 0
Ma sooviksin teilt midagi paluda. Chtě--- c--ě-- -yc--Vás o ně-o popros--. C---- / c----- b--- V-- o n--- p-------- C-t-l / c-t-l- b-c- V-s o n-c- p-p-o-i-. ---------------------------------------- Chtěl / chtěla bych Vás o něco poprosit. 0
Ma sooviksin teile midagi välja teha. R------á-- b--h-----n-ka- poz-a- ---ozva--. R-- / r--- b--- V-- n---- p----- / p------- R-d / r-d- b-c- V-s n-k-m p-z-a- / p-z-a-a- ------------------------------------------- Rád / ráda bych Vás někam pozval / pozvala. 0
Mida te soovite, palun? C- -----eje-e, p--sí-? C- s- p------- p------ C- s- p-e-e-e- p-o-í-? ---------------------- Co si přejete, prosím? 0
Soovite te kohvi? P--j-te--i -á-u? P------ s- k---- P-e-e-e s- k-v-? ---------------- Přejete si kávu? 0
Või soovite te pigem teed? N-b- b-ste---ději--h--- ---h--l- ---? N--- b---- r----- c---- / c----- č--- N-b- b-s-e r-d-j- c-t-l / c-t-l- č-j- ------------------------------------- Nebo byste raději chtěl / chtěla čaj? 0
Me soovime koju sõita. C-c--e--e- dom-. C----- j-- d---- C-c-m- j-t d-m-. ---------------- Chceme jet domů. 0
Soovite te taksot? Ch-e-e-za--l-- ta-i? C----- z------ t---- C-c-t- z-v-l-t t-x-? -------------------- Chcete zavolat taxi? 0
Nad soovivad helistada. Chtěj----lefo-o-a-. C----- t----------- C-t-j- t-l-f-n-v-t- ------------------- Chtějí telefonovat. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.