Vestmik

et Omastav   »   cs Druhý pád

99 [üheksakümmend üheksa]

Omastav

Omastav

99 [devadesát devět]

Druhý pád

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tšehhi Mängi Rohkem
minu sõbranna kass ko--- mé--řít-lky-ě k---- m- p--------- k-č-a m- p-í-e-k-n- ------------------- kočka mé přítelkyně 0
minu sõbra koer pe- -éh-----te-e p-- m--- p------ p-s m-h- p-í-e-e ---------------- pes mého přítele 0
minu laste mänguasjad h-a--y----- -ětí h----- m--- d--- h-a-k- m-c- d-t- ---------------- hračky mých dětí 0
See on minu kolleegi mantel. T--je p-----m-----o-egy. T- j- p---- m--- k------ T- j- p-á-ť m-h- k-l-g-. ------------------------ To je plášť mého kolegy. 0
See on minu kolleegi auto. To j- -u---m--ko----ně. T- j- a--- m- k-------- T- j- a-t- m- k-l-g-n-. ----------------------- To je auto mé kolegyně. 0
See on minu kolleegide töö. To-j- prác---ý----o--g-. T- j- p---- m--- k------ T- j- p-á-e m-c- k-l-g-. ------------------------ To je práce mých kolegů. 0
Särgilt on nööp ära. K-----k u------e--- -tržen-. K------ u k----- j- u------- K-o-l-k u k-š-l- j- u-r-e-ý- ---------------------------- Knoflík u košile je utržený. 0
Garaaži võti on kadunud. Kl-č-o--ga--ž---e pr-č. K--- o- g----- j- p---- K-í- o- g-r-ž- j- p-y-. ----------------------- Klíč od garáže je pryč. 0
Ülemuse arvuti on katki. Ve-oucí-o počí--č -- r-z--tý. V-------- p------ j- r------- V-d-u-í-o p-č-t-č j- r-z-i-ý- ----------------------------- Vedoucího počítač je rozbitý. 0
Kes on tüdruku vanemad? Kdo ------o-----té d---y? K-- j--- r----- t- d----- K-o j-o- r-d-č- t- d-v-y- ------------------------- Kdo jsou rodiče té dívky? 0
Kuidas saan ma tema vanemate maja juurde? J---se-d-st-nu-- -omu----ích -odičů? J-- s- d------ k d--- j----- r------ J-k s- d-s-a-u k d-m- j-j-c- r-d-č-? ------------------------------------ Jak se dostanu k domu jejích rodičů? 0
Maja asub tänava lõpus. T-n --m s-oj- -----n-- t--o uli-e. T-- d-- s---- n- k---- t--- u----- T-n d-m s-o-í n- k-n-i t-t- u-i-e- ---------------------------------- Ten dům stojí na konci této ulice. 0
Mis on Šveitsi pealinn? Jak--- --en-je-hla-n--mě-to Švýc--s--? J-- s- j------ h----- m---- Š--------- J-k s- j-e-u-e h-a-n- m-s-o Š-ý-a-s-a- -------------------------------------- Jak se jmenuje hlavní město Švýcarska? 0
Mis on selle raamatu pealkiri? Jak s- j---u-e t- k-i--? J-- s- j------ t- k----- J-k s- j-e-u-e t- k-i-a- ------------------------ Jak se jmenuje ta kniha? 0
Mis on naabri laste nimed? Ja- se-j-en--í---u--d---- -ěti? J-- s- j------ s--------- d---- J-k s- j-e-u-í s-u-e-o-i- d-t-? ------------------------------- Jak se jmenují sousedovic děti? 0
Millal on lastel koolivaheaeg? K-y --j---ět- pr-z---n-? K-- m--- d--- p--------- K-y m-j- d-t- p-á-d-i-y- ------------------------ Kdy mají děti prázdniny? 0
Millal on arsti vastuvõtuajad? K-- -s-u--á---ěvní -o--ny---ka--? K-- j--- n-------- h----- l------ K-y j-o- n-v-t-v-í h-d-n- l-k-ř-? --------------------------------- Kdy jsou návštěvní hodiny lékaře? 0
Millal on muuseumi lahtiolekuajad? K-y--sou--á--t-vn- -odi---- muz--? K-- j--- n-------- h----- v m----- K-y j-o- n-v-t-v-í h-d-n- v m-z-u- ---------------------------------- Kdy jsou návštěvní hodiny v muzeu? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Parem keskendumine = tõhusam õpe

Õppimiseks on meil vaja keskenduda. Kogu tähelepanu peab olema ühel kindlal asjal. Keskendumisvõime ei ole päritav. Keskendumist tuleb õppida. Tavaliselt toimub see lasteaias ja koolis. Kuueaastaselt suudavad lapsed keskenduda umbes 15 minutit. 14-aastased noored suudavad keskenduda kaks korda sama kaua. Täiskasvanu keskendumisvõime kestab 45 minutit. Pärast vastavat aega tähelepanu hajub. Õppija huvi materjali vastu kaob. Tekkida võib ka väsimus ja stress. Selle tulemusena muutub õppimine aina raskemaks. Materjal ei jää enam hästi meelde. Kuid keskendumisvõimet saab parandada! Oluline on, et enne õppimist oleks inimene välja puhanud. Kui õppur on väsinud, suudab ta keskenduda lühikest aega. Meie aju teeb väsinuna rohkem vigu. Meie emotsioonid mõjutavad samuti keskendumist. Inimene, kes soovib õppida tõhusalt, peaks tundma end neutraalselt. Liiga palju positiivseid või negatiivseid emotsioone segavad õppimist. Muidugi pole alati võimalik oma tundeid kontrollida. Kuid saad proovida neid õppimise ajal eirata. Inimene, kes soovib keskenduda, peab olema motiveeritud. Õppides peab alati püüdlema mingi eesmärgi suunas. Ainult siis on meie aju võimeline keskenduma. Tõhusaks keskendumiseks on oluline ka vaikne keskkond. Lisaks, joo õppimise ajal palju vett; see hoiab sind ärkvel. Kõike seda meeles pidades suudate kindlasti kauem keskenduda!