Vestmik

et Sidesõnad 1   »   cs Spojky 1

94 [üheksakümmend neli]

Sidesõnad 1

Sidesõnad 1

94 [devadesát čtyři]

Spojky 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tšehhi Mängi Rohkem
Oota kuni vihm lõpeb. P-čkej,-a-----stane----et. P------ a- p------- p----- P-č-e-, a- p-e-t-n- p-š-t- -------------------------- Počkej, až přestane pršet. 0
Oota kuni ma valmis olen. P--k-j,-----u-u--ot-v-/ -ot---. P------ a- b--- h---- / h------ P-č-e-, a- b-d- h-t-v / h-t-v-. ------------------------------- Počkej, až budu hotov / hotová. 0
Oota kuni ta tagasi tuleb. P--k-j- až-p-i-de z-á-k-. P------ a- p----- z------ P-č-e-, a- p-i-d- z-á-k-. ------------------------- Počkej, až přijde zpátky. 0
Ma ootan kuni mu juuksed on kuivad. Č--ám,-až----uschn-u-v---y. Č----- a- m- u------ v----- Č-k-m- a- m- u-c-n-u v-a-y- --------------------------- Čekám, až mi uschnou vlasy. 0
Ma ootan kuni film ära lõpeb. Č-------- ten--------onč-. Č----- a- t-- f--- s------ Č-k-m- a- t-n f-l- s-o-č-. -------------------------- Čekám, až ten film skončí. 0
Ma ootan kuni foori tuli roheliseks läheb. Če-ám,-a-----e na se-af-ru---l--á. Č----- a- b--- n- s------- z------ Č-k-m- a- b-d- n- s-m-f-r- z-l-n-. ---------------------------------- Čekám, až bude na semaforu zelená. 0
Millal sa puhkusele sõidad? K-- pojedeš-n- d---l--o-? K-- p------ n- d--------- K-y p-j-d-š n- d-v-l-n-u- ------------------------- Kdy pojedeš na dovolenou? 0
Veel enne suvevaheaga? Je-tě-př---let--m- -ráz-nin-mi? J---- p--- l------ p----------- J-š-ě p-e- l-t-í-i p-á-d-i-a-i- ------------------------------- Ještě před letními prázdninami? 0
Jah, enne suvevaheaja algust. Ano--je--- než zač--- l--n----á----ny. A--- j---- n-- z----- l---- p--------- A-o- j-š-ě n-ž z-č-o- l-t-í p-á-d-i-y- -------------------------------------- Ano, ještě než začnou letní prázdniny. 0
Paranda katus enne, kui talv algab. Opra- t- s-ř-chu--ne---a--- z-ma. O---- t- s------- n-- z---- z---- O-r-v t- s-ř-c-u- n-ž z-č-e z-m-. --------------------------------- Oprav tu střechu, než začne zima. 0
Pese oma käed enne, kui lauda istud. U--j -i--u--, n-ž -i sedne---e --ol-. U--- s- r---- n-- s- s----- k- s----- U-y- s- r-c-, n-ž s- s-d-e- k- s-o-u- ------------------------------------- Umyj si ruce, než si sedneš ke stolu. 0
Sulge aken enne, kui välja lähed. Z---i o-n-------p--deš-ve-. Z---- o---- n-- p----- v--- Z-v-i o-n-, n-ž p-j-e- v-n- --------------------------- Zavři okno, než půjdeš ven. 0
Millal sa koju tuled? K-- p-ij-e---o--? K-- p------ d---- K-y p-i-d-š d-m-? ----------------- Kdy přijdeš domů? 0
Peale tunde? Po --u-ov--í? P- v--------- P- v-u-o-á-í- ------------- Po vyučování? 0
Jah, peale tundide lõppu. A-o- -oté- co--ko--í v-uč--án-. A--- p---- c- s----- v--------- A-o- p-t-, c- s-o-č- v-u-o-á-í- ------------------------------- Ano, poté, co skončí vyučování. 0
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada. Po--- -- -e-----t-- -raz,--ž--e---- -racov-t. P---- c- s- m- s--- ú---- u- n----- p-------- P-t-, c- s- m- s-a- ú-a-, u- n-m-h- p-a-o-a-. --------------------------------------------- Poté, co se mu stal úraz, už nemohl pracovat. 0
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse. P---, c- ---še- o------- ode-e--d--Am-riky. P---- c- p----- o p----- o----- d- A------- P-t-, c- p-i-e- o p-á-i- o-e-e- d- A-e-i-y- ------------------------------------------- Poté, co přišel o práci, odešel do Ameriky. 0
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks. P--é,--o ode--l--- -----ky,---oha---l. P---- c- o----- d- A------- z--------- P-t-, c- o-e-e- d- A-e-i-y- z-o-a-n-l- -------------------------------------- Poté, co odešel do Ameriky, zbohatnul. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas õppida kaht keelt korraga?

Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks. Paljud inimesed õpivad võõrkeeli. Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli. Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga. Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena. Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled. Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub. Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused. Täiskasvanutel käib see teistmoodi. Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida. Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit. Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda. Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased. Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada. Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida. Näiteks võib koostada nimekirja. Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused. Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema. Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused. Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust. See aitab keeli üksteisest eristada. Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti. Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt. Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema! Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega. Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti. Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega. Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...