Vestmik

et Minevik 2   »   cs Minulý čas 2

82 [kaheksakümmend kaks]

Minevik 2

Minevik 2

82 [osmdesát dva]

Minulý čas 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tšehhi Mängi Rohkem
Pidid sa kiirabi kutsuma? Mu--- / m----- j-- z------ s------? Musel / musela jsi zavolat sanitku? 0
Pidid sa arsti kutsuma? Mu--- / m----- j-- z------ l-----? Musel / musela jsi zavolat lékaře? 0
Pidid sa politsei kutsuma? Mu--- / m----- j-- z------ p------? Musel / musela jsi zavolat policii? 0
Kas teil on see telefoninumber? Hetk tagasi oli mul see veel. Má-- t- t-------- č----? T-- j--- h- j---- m--. Máte to telefonní číslo? Teď jsem ho ještě měl. 0
Kas teil on see aadress? Hetk tagasi oli mul see veel. Má-- t- a-----? T-- j--- j- j---- m--. Máte tu adresu? Teď jsem ji ještě měl. 0
Kas teil on linnakaart? Hetk tagasi oli mul see veel. Má-- t-- p--- m----? T-- j--- h- j---- m--. Máte ten plán města? Teď jsem ho ještě měl. 0
Tuli ta täpselt? Ta ei saanud täpselt tulla. Př---- v---? N----- p----- v---. Přišel včas? Nemohl přijít včas. 0
Leidis ta tee? Ta ei leidnud teed. Na--- c----? N----- n---- c----. Našel cestu? Nemohl najít cestu. 0
Sai ta sinust aru? Ta ei saanud minust aru. Ro----- t-? N-------- m-. Rozuměl ti? Nerozuměl mi. 0
Miks ei saanud sa täpselt tulla? Pr-- j-- n----- p----- v---? Proč jsi nemohl přijít včas? 0
Miks sa teed ei leidnud? Pr-- j-- n----- n---- c----? Proč jsi nemohl najít cestu? 0
Miks sa temast aru ei saanud? Pr-- j-- m- n--------? Proč jsi mu nerozuměl? 0
Ma ei saanud täpselt jõuda kuna ühtegi bussi ei läinud. Ne---- j--- p----- v---- p------ n---- ž---- a------. Nemohl jsem přijít včas, protože nejel žádný autobus. 0
Ma ei saanud teed leida kuna mul ei olnud linnakaarti. Ne---- j--- n---- c----- p------ j--- n---- p--- m----. Nemohl jsem najít cestu, protože jsem neměl plán města. 0
Ma ei saanud temast aru kuna muusika oli nii vali. Ne------- j--- m-- p------ t- h---- b--- m-- h------. Nerozuměl jsem mu, protože ta hudba byla moc hlasitá. 0
Ma pidin takso võtma. Mu--- j--- s- v--- t---. Musel jsem si vzít taxi. 0
Ma pidin linnakaardi ostma. Mu--- j--- s- k----- p--- m----. Musel jsem si koupit plán města. 0
Ma pidin raadio vaiksemaks keerama. Mu--- j--- v------ r----. Musel jsem vypnout rádio. 0

Õpi võõrkeelt võõral maal!

Täiskasvanutele pole keelte õppimne nii lihtne kui lastele. Nende aju on juba välja arenenud. Seepärast ei suuda aju nii kergelt uusi süsteeme luua. Aga ka täiskasvanuna on võimalik keeli õppida! Selleks tuleb reisida sinna riiki, kus vastavat keelt räägitakse. Kõige paremini õpitakse keelt välismaal. Igaüks, kes on kunagi keeleõppereisil käinud, teab seda. Uut keelt on kõige parem õppida keele loomulikus keskkonnas. Uus uuring on selle kohta huvitavale järeldusele jõudnud. Uurimuses väidetakse, et välismaal inimene ka õpib uut keelt teistmoodi ! Aju suudab võõrkeelt töödelda kui oma emakeelt. Teadlased on ammu arvanud, et on olemas erinevad õppimisprotsessid. Nüüdseks on katse seda tõestanud. Grupp katsealuseid pidid õppima välja mõeldud keelt. Osa inimesi käisid selleks tavatundides. Teised õppisid keelt simuleeritud reisi situatsioonis. Antud katsealused pidid orienteeruma võõras keskkonnas. Kõik, kellega neil kokkupuude oli, rääkisid uut keelt. Katsealused polnud seega tüüpilised keeleõppijad. Nad leidsid end tundmatust keelekeskkonnast. Nad olid sunnitud kiiresti uue keelega abi küsima. Mõne aja pärast katsealuseid testiti. Mõlemal grupil oli uuest keelest head teadmised. Kuid nende ajud töötlseid keeli erinevalt! ‘Välismaal’ õppinute aju aktiivsus oli muljet avaldav. Nende aju töötles võõrkeele grammatikat kui enda keelt. Samamoodi töötab aju emakeele puhul. Keeleõppereis on meeldivaim ja kõige effektiivsem keeleõppe vorm!