Vestmik

et suur – väike   »   cs velký – malý

68 [kuuskümmend kaheksa]

suur – väike

suur – väike

68 [šedesát osm]

velký – malý

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tšehhi Mängi Rohkem
suur ja väike v---- - malý v---- a m--- v-l-ý a m-l- ------------ velký a malý 0
Elevant on suur. Slon -- ve-ký. S--- j- v----- S-o- j- v-l-ý- -------------- Slon je velký. 0
Hiir on väike. M-š -e-m-lá. M-- j- m---- M-š j- m-l-. ------------ Myš je malá. 0
pime ja valge tm--- a --ět-ý t---- a s----- t-a-ý a s-ě-l- -------------- tmavý a světlý 0
Öö on pime. No---- -m---. N-- j- t----- N-c j- t-a-á- ------------- Noc je tmavá. 0
Päev on valge. D-- j-------ý. D-- j- s------ D-n j- s-ě-l-. -------------- Den je světlý. 0
vana ja noor sta-ý-a-mladý s---- a m---- s-a-ý a m-a-ý ------------- starý a mladý 0
Meie vanaisa on väga vana. N-----da-je--e-mi--ta--. N-- d--- j- v---- s----- N-š d-d- j- v-l-i s-a-ý- ------------------------ Náš děda je velmi starý. 0
70 aastat tagasi oli ta veel noor. Pře--7---et- byl------ -lad-. P--- 7- l--- b-- j---- m----- P-e- 7- l-t- b-l j-š-ě m-a-ý- ----------------------------- Před 70 lety byl ještě mladý. 0
ilus ja inetu h-z-- - -šk---ý h---- a o------ h-z-ý a o-k-i-ý --------------- hezký a ošklivý 0
Liblikas on ilus. M-tý- -- -ezk-. M---- j- h----- M-t-l j- h-z-ý- --------------- Motýl je hezký. 0
Ämblik on inetu. Pav--- j--o-k-ivý. P----- j- o------- P-v-u- j- o-k-i-ý- ------------------ Pavouk je ošklivý. 0
paks ja kõhn t-u-t----h--e-ý t----- a h----- t-u-t- a h-b-n- --------------- tlustý a hubený 0
100 kilo kaaluv naine on paks. Stoki-ov--ž-na -- t-ust-. S-------- ž--- j- t------ S-o-i-o-á ž-n- j- t-u-t-. ------------------------- Stokilová žena je tlustá. 0
50 kilo kaaluv mees on kõhn. P-de--tiki--vý m----e--u-e-ý. P------------- m-- j- h------ P-d-s-t-k-l-v- m-ž j- h-b-n-. ----------------------------- Padesátikilový muž je hubený. 0
kallis ja odav d-ah--- l---ý d---- a l---- d-a-ý a l-v-ý ------------- drahý a levný 0
Auto on kallis. A-to---------. A--- j- d----- A-t- j- d-a-é- -------------- Auto je drahé. 0
Ajaleht on odav. Nov-ny j----l--n-. N----- j--- l----- N-v-n- j-o- l-v-é- ------------------ Noviny jsou levné. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Koodivahetus

Üha enam inimesi kasvab üles kakskeelsena. Nad oskavad rohkem kui ühte keelt. Paljud neist vahetavad tihti keelt. Nad otsustavad vastavalt olukorrale, millist keelt kasutada. Näiteks räägivad nad erinevat keelt tööl ja kodus. Nii kohanevad nad end ümbritseva keskkonnaga. Kuid on olemas ka võimalus vahetada keelt spontaanselt. Seda nähtust nimetatakse koodi vahetamiseks. Sellisel juhul vahetatakse keelt rääkimise ajal. Keele vahetamiseks võib olla palju põhjusi. Sageli ei leita ühes keeles sobivat sõna. Nad suudavad teises keeles end paremini väljendada. Võib ka olla, et kõneleja tunneb end ühes keeles kindlamini kui teises. Nad kasutavad üht keelt era-või isiklike asjade puhul. Mõnikord puudub ühes keeles teatud sõna. Sel juhul peab kõneleja keelt vahetama. Keelt võib ka muuta selleks, et inimest ei mõistetaks. Sellisel juhul toimib koodi vahetus salajase keelena. Varasemalt on keelte üksteisega segamist kritiseeritud. Arvati, et kõneleja ei oska kumbagi keelt piisavalt hästi. Tänapäeval vaadatakse antud nähtust teisiti. Koodivahetus tähendab erilist keelelist oskust. Koodivahetust kasutavate kõnelejate jälgimine võib olla väga huvitav. Tihti nad ei vaheta vaid keelt, mida räägivad. Nad muudavad ka teisi kommunikatiivseid elemente. Paljud räägivad teises keeles kiiremini, valjemini ja toonitatumalt. Või hakkavad nad äkitselt kasutama rohkem žeste ja näoilmeid. Seepärast on kooduvahetus alati natuke ka kultuurivahetus...