Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga kas   »   cs Vedlejší věty se zda, jestli

93 [üheksakümmend kolm]

Kõrvallaused sõnaga kas

Kõrvallaused sõnaga kas

93 [devadesát tři]

Vedlejší věty se zda, jestli

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tšehhi Mängi Rohkem
Ma ei tea, kas ta armastab mind. N--í-, j-s--- -------ád. N----- j----- m- m- r--- N-v-m- j-s-l- m- m- r-d- ------------------------ Nevím, jestli mě má rád. 0
Ma ei tea, kas ta tuleb tagasi. Ne-ím---e-tli se v-átí. N----- j----- s- v----- N-v-m- j-s-l- s- v-á-í- ----------------------- Nevím, jestli se vrátí. 0
Ma ei tea, kas ta helistab mulle. Neví-- j----i--i-z--o--. N----- j----- m- z------ N-v-m- j-s-l- m- z-v-l-. ------------------------ Nevím, jestli mi zavolá. 0
Kas ta tõesti armastab mind? Z-a--pak----má-r--? Z------- m- m- r--- Z-a-i-a- m- m- r-d- ------------------- Zdalipak mě má rád? 0
Kas ta tõesti tuleb tagasi? Z-al--ak s---rátí? Z------- s- v----- Z-a-i-a- s- v-á-í- ------------------ Zdalipak se vrátí? 0
Kas ta tõesti helistab mulle? Z--l---k--avo-á? Z------- z------ Z-a-i-a- z-v-l-? ---------------- Zdalipak zavolá? 0
Ma küsin endalt, kas ta mõtleb minule. P--------j-s--- -- -n--mysl-. P--- s-- j----- n- m-- m----- P-á- s-, j-s-l- n- m-e m-s-í- ----------------------------- Ptám se, jestli na mne myslí. 0
Ma küsin endalt, kas tal on keegi teine. P-ám-se, -e-tl- -- ---a--u-ji-o-. P--- s-- j----- m- n------ j----- P-á- s-, j-s-l- m- n-j-k-u j-n-u- --------------------------------- Ptám se, jestli má nějakou jinou. 0
Ma küsin endalt, kas ta valetab. P--m-se,---st-- m- -že. P--- s-- j----- m- l--- P-á- s-, j-s-l- m- l-e- ----------------------- Ptám se, jestli mi lže. 0
Kas ta tõesti mõtleb minule? Zda------n- m---y-l-? Z------- n- m- m----- Z-a-i-a- n- m- m-s-í- --------------------- Zdalipak na mě myslí? 0
Kas tal on tõesti keegi teine? Z--l--ak----jin--? Z------- m- j----- Z-a-i-a- m- j-n-u- ------------------ Zdalipak má jinou? 0
Kas ta tõesti rääkis tõtt? Zdalip-k ří-- p--vd-? Z------- ř--- p------ Z-a-i-a- ř-k- p-a-d-? --------------------- Zdalipak říká pravdu? 0
Ma kahtlen, kas ma talle tegelikult meeldin. Po--y---- - tom,-ž- -ě ---o----du ---. P-------- o t--- ž- m- m- o------ r--- P-c-y-u-i o t-m- ž- m- m- o-r-v-u r-d- -------------------------------------- Pochybuji o tom, že mě má opravdu rád. 0
Ma kahtlen, kas ta kirjutab mulle. Po--ybuj--- -om, ---m---a---e. P-------- o t--- ž- m- n------ P-c-y-u-i o t-m- ž- m- n-p-š-. ------------------------------ Pochybuji o tom, že mi napíše. 0
Ma kahtlen, kas ta minuga abiellub. P--hyb-j--- ---- -e-si-m- ve-m-. P-------- o t--- ž- s- m- v----- P-c-y-u-i o t-m- ž- s- m- v-z-e- -------------------------------- Pochybuji o tom, že si mě vezme. 0
Kas ma tõesti meeldin talle? Z-alipak-m--m- opra--- rá-? Z------- m- m- o------ r--- Z-a-i-a- m- m- o-r-v-u r-d- --------------------------- Zdalipak mě má opravdu rád? 0
Kas ta tõesti kirjutab mulle? Zdal--ak m-----íše? Z------- m- n------ Z-a-i-a- m- n-p-š-? ------------------- Zdalipak mi napíše? 0
Kas ta tõesti abiellub minuga? Zdali-ak s--mne v----? Z------- s- m-- v----- Z-a-i-a- s- m-e v-z-e- ---------------------- Zdalipak si mne vezme? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas õpib aju grammatikat?

Oma emakeelt hakkame me õppima beebieas. See toimub automaatselt. Me pole sellest ise teadlikud. Meie aju aga peab õppimise nimel palju vaeva nägema. Näiteks grammatika õppimiseks peab aju tegema palju tööd. Ta kuuleb iga päev uusi asju. Ta võtab järjepidevalt vastu uusi stimulatsioone. Aju aga ei suuda igat ärritust eraldi töödelda. Ta peab töötama ökonoomselt. Seepärast keskendub ta korrapärasusele. Aju säilitab seda, mida ta kuuleb tihti. Ta registreerib ära, mitu korda teatud asi esineb. Seejärel loob ta nende näidete põhjal grammatikalise reegli. Lapsed teavad, kas lause on õige või vale. Kuid nad ei tea, miks see nii on. Aju teab reegleid ilma, et ta oleks neid õppinud. Täiskasvanud õpivad keeli teistmoodi. Nad juba tunnevad oma emakeele struktuuri. Samad struktuurid on baasiks uutele reeglitele. Kuid õppimiseks on täiskasvanutel vaja õpetust. Grammatika õppimisel on ajul kindel süsteem. See on nähtav tänu näiteks nimisõnadele ja tegusõnadele. Need on salvestatud erinevatesse aju osadesse. Nende töötlemisel on aktiivsed erinevad aju piirkonnad. Lihtsaid reegleid õpitakse teistmoodi kui keerulisi reegleid. Keeruliste reeglite puhul töötavad korraga rohkem aju piirkondi. Kuidas täpselt aju grammatikat õpib, ei ole veel uuritud. Kuid me teame, et teoreetiliselt on aju võimeline õppima kõiki grammatika reegleid...