Vestmik

et Rõhumäärsõnade minevik 2   »   cs Minulý čas způsobových sloves 2

88 [kaheksakümmend kaheksa]

Rõhumäärsõnade minevik 2

Rõhumäärsõnade minevik 2

88 [osmdesát osm]

Minulý čas způsobových sloves 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tšehhi Mängi Rohkem
Mu poeg ei tahtnud nukkudega mängida. Mů- s-n--- ----tě----á--- -a---kou. Můj syn si nechtěl hrát s panenkou. M-j s-n s- n-c-t-l h-á- s p-n-n-o-. ----------------------------------- Můj syn si nechtěl hrát s panenkou. 0
Mu tütar ei tahtnud jalgpalli mängida. M-je--cer--n-chtě---hr---f-----. Moje dcera nechtěla hrát fotbal. M-j- d-e-a n-c-t-l- h-á- f-t-a-. -------------------------------- Moje dcera nechtěla hrát fotbal. 0
Mu naine ei tahtnud minuga malet mängida. Moje ---a ---m-ou--e--t-l- h-á- -a---. Moje žena se mnou nechtěla hrát šachy. M-j- ž-n- s- m-o- n-c-t-l- h-á- š-c-y- -------------------------------------- Moje žena se mnou nechtěla hrát šachy. 0
Mu lapsed ei tahtnud jalutuskäigule minna. M----dě-i n-c--ěl--j-- ----roc---k-. Moje děti nechtěly jít na procházku. M-j- d-t- n-c-t-l- j-t n- p-o-h-z-u- ------------------------------------ Moje děti nechtěly jít na procházku. 0
Nad ei tahtnud tuba koristada. N--h---y-uk-i-it -okoj. Nechtěly uklidit pokoj. N-c-t-l- u-l-d-t p-k-j- ----------------------- Nechtěly uklidit pokoj. 0
Nad ei tahtnud voodisse minna. N-c-t-ly ----do---st----- s---. Nechtěly jít do postele / spát. N-c-t-l- j-t d- p-s-e-e / s-á-. ------------------------------- Nechtěly jít do postele / spát. 0
Ta ei tohtinud jäätist süüa. Nesmě----------z---u. Nesměl jíst zmrzlinu. N-s-ě- j-s- z-r-l-n-. --------------------- Nesměl jíst zmrzlinu. 0
Ta ei tohtinud šokolaadi süüa. Ne-m-l -í-- -o--l-du. Nesměl jíst čokoládu. N-s-ě- j-s- č-k-l-d-. --------------------- Nesměl jíst čokoládu. 0
Ta ei tohitnud kommi süüa. Ne--ěl--íst-bon--ny. Nesměl jíst bonbóny. N-s-ě- j-s- b-n-ó-y- -------------------- Nesměl jíst bonbóny. 0
Ma võisin midagi soovida. Směl-/-sm-la-jsem-s--ně----ř--. Směl / směla jsem si něco přát. S-ě- / s-ě-a j-e- s- n-c- p-á-. ------------------------------- Směl / směla jsem si něco přát. 0
Ma võisin endale kleidi osta. S--l - --ěl--js---si-koup-- --t-. Směl / směla jsem si koupit šaty. S-ě- / s-ě-a j-e- s- k-u-i- š-t-. --------------------------------- Směl / směla jsem si koupit šaty. 0
Ma võisin ühe pralinee võtta. Sm-l /--m--- jse---- -z-t pra-i--u. Směl / směla jsem si vzít pralinku. S-ě- / s-ě-a j-e- s- v-í- p-a-i-k-. ----------------------------------- Směl / směla jsem si vzít pralinku. 0
Tohtisid sa lennukis suitsetada? S-ěl --s--l- -s----u------leta-l-? Směl / směla jsi kouřit v letadle? S-ě- / s-ě-a j-i k-u-i- v l-t-d-e- ---------------------------------- Směl / směla jsi kouřit v letadle? 0
Tohtisid sa haiglas õlut juua? Smě--/ s-ěl- --- ---------oc--c--p-vo? Směl / směla jsi pít v nemocnici pivo? S-ě- / s-ě-a j-i p-t v n-m-c-i-i p-v-? -------------------------------------- Směl / směla jsi pít v nemocnici pivo? 0
Tohtisid sa koera hotelli kaasa võtta? Sm---- sm-l- --i--zít p-a s ----- d- h-t-lu? Směl / směla jsi vzít psa s sebou do hotelu? S-ě- / s-ě-a j-i v-í- p-a s s-b-u d- h-t-l-? -------------------------------------------- Směl / směla jsi vzít psa s sebou do hotelu? 0
Vaheajal tohivad lapsed kauem väljas olla. O-pr-z-ni-á-h sm--y---ti --s-a--d--uho -en-u. O prázdninách směly děti zůstat dlouho venku. O p-á-d-i-á-h s-ě-y d-t- z-s-a- d-o-h- v-n-u- --------------------------------------------- O prázdninách směly děti zůstat dlouho venku. 0
Nad tohivad kauem hoovis mängida. Mo--- -i-h-át -lo--o n---voře. Mohly si hrát dlouho na dvoře. M-h-y s- h-á- d-o-h- n- d-o-e- ------------------------------ Mohly si hrát dlouho na dvoře. 0
Nad tohivad kauem üleval olla. Směly z-stat---o-ho-vzhůr-. Směly zůstat dlouho vzhůru. S-ě-y z-s-a- d-o-h- v-h-r-. --------------------------- Směly zůstat dlouho vzhůru. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Näpunäiteid, et mitte unustada

Õppimine pole alati lihtne. Isegi kui see on lõbus, võib see osutuda väsitavaks. Kuid kui oleme midagi ära õppinud, oleme me õnnelikud. Oleme enda ja oma saavutuste üle uhked. Kahjuks võime me ka õpitut unustada. Seda võib eriti tihti ette tulla keelte puhul. Enamik meist õpib koolis rohkem kui üht keelt. Need teadmised aga ununevad pärast kooliaega. Me ei kasuta enam keelt eriti. Me kasutame igapäeva elus valdavalt oma emakeelt. Võõrkeeli kasutame vaid puhkusel. Aga kui teadmisi ei korda, võivad need ununeda. Meie aju vajab treenimist. Võib öelda, et aju on nagu muskel. Musklit tuleb treenida, muidu muutub ta nõrgaks. Aga on olemas viise, kuidas unustamist vältida. Kõige olulisem on õpitut pidevalt kasutada. Seda aitavad teha järjepidevad harjutused. Võite planeerida väikesed harjutused erinevateks nädalapäevaks. Näiteks esmaspäeviti võite lugeda võõrkeelset raamatut. Kolmapäeviti kuulake välismaist raadiokanalit. Reedeti kirjutage päevikusse sissekanne võõrkeeles. Sel moel harjutate vaheldumisi lugemist, kuulamist ja kirjutamist. Nii harjutate oma oskusi mitmel erineval moel. Antud harjutused ei pea võtma palju aega; poolest tunnist piisab. Oluline on, et harjutaksite regulaarselt! Uuringud näitavad, et õpitu püsib ajus aastakümneid. Tuleb see lihtsalt sahtlipõhjast jälle välja otsida...