Vestmik

et Sisseostud   »   cs Nakupování

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [padesát čtyři]

Nakupování

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tšehhi Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. Ch---------ko--it -ějaký d-rek. C---- b--- k----- n----- d----- C-t-l b-c- k-u-i- n-j-k- d-r-k- ------------------------------- Chtěl bych koupit nějaký dárek. 0
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. A-e-n- moc--r-h-. A-- n- m-- d----- A-e n- m-c d-a-ý- ----------------- Ale ne moc drahý. 0
Võib-olla käekott? M---á ---a-o- -a--l-u? M---- n------ k------- M-ž-á n-j-k-u k-b-l-u- ---------------------- Možná nějakou kabelku? 0
Millist värvi te soovite? J------a----b-s-- c---- /------a? J---- b---- b---- c---- / c------ J-k-u b-r-u b-s-e c-t-l / c-t-l-? --------------------------------- Jakou barvu byste chtěl / chtěla? 0
Musta, pruuni või valget? Č-rno-- -něd-- --bo-bí-o-? Č------ h----- n--- b----- Č-r-o-, h-ě-o- n-b- b-l-u- -------------------------- Černou, hnědou nebo bílou? 0
Suurt või väikest? Vě--í--eb- menš-? V---- n--- m----- V-t-í n-b- m-n-í- ----------------- Větší nebo menší? 0
Tohin ma seda korra vaadata? M-ž---i---o-l-dnou--tu-o? M--- s- p---------- t---- M-ž- s- p-o-l-d-o-t t-t-? ------------------------- Můžu si prohlédnout tuto? 0
Kas see on nahast? Je-- --ž-? J- z k---- J- z k-ž-? ---------- Je z kůže? 0
Või on ta kunstmaterjalist? N-b----------y? N--- z k------- N-b- z k-ž-n-y- --------------- Nebo z koženky? 0
Nahast loomulikult. Sam--ř-j-ě z k--e. S--------- z k---- S-m-z-e-m- z k-ž-. ------------------ Samozřejmě z kůže. 0
See on äärmiselt kvaliteetne. Je o--vlá-- --alit--. J- o------- k-------- J- o-z-l-š- k-a-i-n-. --------------------- Je obzvlášť kvalitní. 0
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. A -a--a-k---e -ku-eč-ě-v-l-------á. A t- t---- j- s------- v---- l----- A t- t-š-a j- s-u-e-n- v-l-i l-v-á- ----------------------------------- A ta taška je skutečně velmi levná. 0
See meeldib mulle. Tat- s---i -íb-. T--- s- m- l---- T-t- s- m- l-b-. ---------------- Tato se mi líbí. 0
Ma võtan selle. V---- s- tu-o. V---- s- t---- V-z-u s- t-t-. -------------- Vezmu si tuto. 0
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? M--- ---pří----- v-m-nit? M--- j- p------- v------- M-h- j- p-í-a-n- v-m-n-t- ------------------------- Mohu ji případně vyměnit? 0
Loomulikult. Sam-z-ej-ě. S---------- S-m-z-e-m-. ----------- Samozřejmě. 0
Me pakime ta kingina ära. Za-a--me-j- --ko -á-e-. Z------- j- j--- d----- Z-b-l-m- j- j-k- d-r-k- ----------------------- Zabalíme ji jako dárek. 0
Kassa on sealpool. Tá--le -----k--d--. T----- j- p-------- T-m-l- j- p-k-a-n-. ------------------- Támhle je pokladna. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...