Vestmik

et Restoranis 4   »   cs V restauraci 4

32 [kolmkümmend kaks]

Restoranis 4

Restoranis 4

32 [třicet dva]

V restauraci 4

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tšehhi Mängi Rohkem
Ühed friikartulid ketšupiga. Je-no---ra--l-y --k--upe-. J----- h------- s k------- J-d-o- h-a-o-k- s k-č-p-m- -------------------------- Jednou hranolky s kečupem. 0
Ja kaks portsjonit majoneesiga. A d-ak-át-s -----é--u. A d------ s m--------- A d-a-r-t s m-j-n-z-u- ---------------------- A dvakrát s majonézou. 0
Ja kolm portsjonit praevorste sinepiga. A-t----á--pár-k-- --řč--í. A t------ p---- s h------- A t-i-r-t p-r-k s h-ř-i-í- -------------------------- A třikrát párek s hořčicí. 0
Milliseid köögivilju teil on? Ja-ou-má-- zel--i-u? J---- m--- z-------- J-k-u m-t- z-l-n-n-? -------------------- Jakou máte zeleninu? 0
Kas teil on ube? Má-e --z-le? M--- f------ M-t- f-z-l-? ------------ Máte fazole? 0
Kas teil on lillkapsast? Má-e květ-k? M--- k------ M-t- k-ě-á-? ------------ Máte květák? 0
Ma söön hea meelega maisi. Má- -ád-/ -ád- ---u--c-. M-- r-- / r--- k-------- M-m r-d / r-d- k-k-ř-c-. ------------------------ Mám rád / ráda kukuřici. 0
Ma söön hea meelega kurki. M-m---d---rá-a -k-rk-. M-- r-- / r--- o------ M-m r-d / r-d- o-u-k-. ---------------------- Mám rád / ráda okurky. 0
Ma söön hea meelega tomateid. M------ / -á-a ---č--a. M-- r-- / r--- r------- M-m r-d / r-d- r-j-a-a- ----------------------- Mám rád / ráda rajčata. 0
Sööte te meelsasti ka sibulat? M--e-také r---- r-da --r--? M--- t--- r-- / r--- p----- M-t- t-k- r-d / r-d- p-r-k- --------------------------- Máte také rád / ráda pórek? 0
Sööte te meelsasti ka hapukapsast? Mát- také--á--- ---a ---e-é---lí? M--- t--- r-- / r--- k----- z---- M-t- t-k- r-d / r-d- k-s-l- z-l-? --------------------------------- Máte také rád / ráda kyselé zelí? 0
Sööte te meelsasti ka läätsi? M-t----k- rád / --da ----u? M--- t--- r-- / r--- č----- M-t- t-k- r-d / r-d- č-č-u- --------------------------- Máte také rád / ráda čočku? 0
Sööd sa meelsasti ka porgandeid? Máš--a------ /--ád--mr---? M-- t--- r-- / r--- m----- M-š t-k- r-d / r-d- m-k-v- -------------------------- Máš také rád / ráda mrkev? 0
Sööd sa meelsasti ka brokolit? M-- -ak--r-- / --d--br-k-lici? M-- t--- r-- / r--- b--------- M-š t-k- r-d / r-d- b-o-o-i-i- ------------------------------ Máš také rád / ráda brokolici? 0
Sööd sa meelsasti ka paprikat? Má---a-- rá- / -á-a pap----? M-- t--- r-- / r--- p------- M-š t-k- r-d / r-d- p-p-i-u- ---------------------------- Máš také rád / ráda papriku? 0
Mulle ei meeldi sibul. Nem-m -ád --b-l-. N---- r-- c------ N-m-m r-d c-b-l-. ----------------- Nemám rád cibuli. 0
Mulle ei meeldi oliivid. N-----rá--ol---. N---- r-- o----- N-m-m r-d o-i-y- ---------------- Nemám rád olivy. 0
Mulle ei meeldi seened. Nemám r-d---u-y. N---- r-- h----- N-m-m r-d h-u-y- ---------------- Nemám rád houby. 0

Tonaalsed keeled

Enamik maailmas räägitavatest keeltest on tonaalsed keeled. Tonaalsete keeltepuhul on tooni kõrgus väga oluline. Toon määrab, mis tähendus sõnal või silbil on. Seega toon kuulub kindlalt sõnaga kokku. Enamik Aasias kõneldavatest keeltest on tonaalsed. Näiteks võib tuua hiina, tai ja vietnami keele. Aafrikas leidub samuti erinevaid tonaalseid keeli. Ka paljud Ameerika põlisrahvaste keeled on tonaalsed. Indoeuroopa keeled sisaldavad enamasti vaid tonaalseid elemente. Näiteks kehtib see rootsi ja serbia keeles. Tooni kõrguste arv on erinevates keeltes erinev. Hiina keeles on neli erinevat tooni. See tähendab, et silbil ma võib olla neli tähendust. Need on ema, kanep, hobune ja käratsem a. Huvitaval kombel mõjutavad tonaalsed keeled ka meie kuulmist. Absoluutset kuulmist uurivad teadustööd on seda tõestanud. Absoluutne kuulmine on võime kuulda helisid täpselt. Absoluutset kuulmist esineb Euroopas ja Põhja-Ameerikas väga harva. Seda on vähem kui ühel 10 000st inimesest. Hiina keelt emakeelena rääkivate inimestega on teisiti. Nende hulgas on absoluutse kuulmisega inimesi 9 korda rohkem. Meil kõigil oli sündides absoluutne kuulmine. Me kasutasime seda, õigesti rääkima õppida. Kahjuks enamik inimesi kaotavad hiljem selle oskuse. Tooni kõrgus on oluline ka muusikas. Eriti oluline on see tonaalsete keeltega kultuurides. Nad peavad järgima meloodiat väga täpselt. Muidu saab ilusast armastuslaulust üks absurdne lugu!
Kas sa teadsid?
Pandžabi keel kuulub indoiraani keelte hulka. See on umbes 130 inimese emakeel. Suurem osa neist elab Pakistanis. Aga ka India osariigis Punjabis räägitakse pandžabi keelt. Pakistanis kasutatakse pandžabi keelt kirjakeeles väga vähe. Indias on see teisiti, kuna see keel on seal ametliku staatusega. Pandžabi keelt kirjutatakse oma kirjas. Ning sellel on väga pikk kirjanduslik traditsioon... On leitud tekste, mis on pea 1000 aastat vanad. Pandžabi keel on väga huvitav ka fonoloogilisest vaatepunktist. Nimelt on see toonkeel. Toonkeelte puhul muutub rõhuiga silbi kõrgus selle tähendust. Pandžabi keeles võib üks rõhuline silp võtta kolm erinevat toonikõrgust. Indoeuroopa keelte puhul on see väga ebatavaline. See teeb pandžabi keele aga veel ahvatlevamaks!