Vestmik

et Minevik 1   »   cs Minulý čas 1

81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

Minevik 1

81 [osmdesát jedna]

Minulý čas 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tšehhi Mängi Rohkem
kirjutama psát p--- p-á- ---- psát 0
Ta kirjutas kirja. Ps-l do-i-. P--- d----- P-a- d-p-s- ----------- Psal dopis. 0
Ja tema kirjutas kaardi. A o-a psa----o---d. A o-- p---- p------ A o-a p-a-a p-h-e-. ------------------- A ona psala pohled. 0
lugema čí-t č--- č-s- ---- číst 0
Ta luges ajakirja. Č--l -as---s. Č--- č------- Č-t- č-s-p-s- ------------- Četl časopis. 0
Ja ta luges raamatut. A-ona-če-l- -n--u. A o-- č---- k----- A o-a č-t-a k-i-u- ------------------ A ona četla knihu. 0
võtma v----/-------i v--- / v--- s- v-í- / v-í- s- -------------- vzít / vzít si 0
Ta võttis sigareti. Vz-- -- -ig----u. V--- s- c-------- V-a- s- c-g-r-t-. ----------------- Vzal si cigaretu. 0
Ta võttis tüki šokolaadi. Vzala -i --usek-č-k-----. V---- s- k----- č-------- V-a-a s- k-u-e- č-k-l-d-. ------------------------- Vzala si kousek čokolády. 0
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu. B-- ne-ěrný,-a-e-ona-b-l---ěrná. B-- n------- a-- o-- b--- v----- B-l n-v-r-ý- a-e o-a b-l- v-r-á- -------------------------------- Byl nevěrný, ale ona byla věrná. 0
Ta oli laisk, kuid tema oli usin. Byl-l-n-, ale --a-b--a pi-n-. B-- l---- a-- o-- b--- p----- B-l l-n-, a-e o-a b-l- p-l-á- ----------------------------- Byl líný, ale ona byla pilná. 0
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas. Byl ch-dý,-al---n- by-----hatá. B-- c----- a-- o-- b--- b------ B-l c-u-ý- a-e o-a b-l- b-h-t-. ------------------------------- Byl chudý, ale ona byla bohatá. 0
Tal ei olnud raha vaid võlad. N-mě- --d---p-ní------n------. N---- ž---- p------ j-- d----- N-m-l ž-d-é p-n-z-, j-n d-u-y- ------------------------------ Neměl žádné peníze, jen dluhy. 0
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust. Ne--l š---t-- --n---ů-u. N---- š------ j-- s----- N-m-l š-ě-t-, j-n s-ů-u- ------------------------ Neměl štěstí, jen smůlu. 0
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi. Ne--- žád-- ---ěch,-jen n-úspě-h. N---- ž---- ú------ j-- n-------- N-m-l ž-d-ý ú-p-c-, j-n n-ú-p-c-. --------------------------------- Neměl žádný úspěch, jen neúspěch. 0
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu. Ne-yl spok----ý,--ýb-ž-n------je-ý. N---- s--------- n---- n----------- N-b-l s-o-o-e-ý- n-b-ž n-s-o-o-e-ý- ----------------------------------- Nebyl spokojený, nýbrž nespokojený. 0
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu. Ne--- š-----ý- n-br--n-š--s---. N---- š------- n---- n--------- N-b-l š-a-t-ý- n-b-ž n-š-a-t-ý- ------------------------------- Nebyl šťastný, nýbrž nešťastný. 0
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne. N-b-- sym-a-ic--,----rž--e-y-pa--c-ý. N---- s---------- n---- n------------ N-b-l s-m-a-i-k-, n-b-ž n-s-m-a-i-k-. ------------------------------------- Nebyl sympatický, nýbrž nesympatický. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus. Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...