Vestmik

et Eitamine 2   »   cs Zápor 2

65 [kuuskümmend viis]

Eitamine 2

Eitamine 2

65 [šedesát pět]

Zápor 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tšehhi Mängi Rohkem
Kas see sõrmus on kallis? J- -en------- --ah-? J- t-- p----- d----- J- t-n p-s-e- d-a-ý- -------------------- Je ten prsten drahý? 0
Ei, see maksab ainult sada eurot. N-- s--jí jen st- eu-o. N-- s---- j-- s-- e---- N-, s-o-í j-n s-o e-r-. ----------------------- Ne, stojí jen sto euro. 0
Kuid mul on ainult viiskümmend. Al---á---- j-n --d---t. A-- j- m-- j-- p------- A-e j- m-m j-n p-d-s-t- ----------------------- Ale já mám jen padesát. 0
Oled sa juba valmis? Js--už hoto-- / -o-o-á? J-- u- h----- / h------ J-i u- h-t-v- / h-t-v-? ----------------------- Jsi už hotový / hotová? 0
Ei, veel mitte. Ne, ješt--n-. N-- j---- n-- N-, j-š-ě n-. ------------- Ne, ještě ne. 0
Aga kohe olen valmis. Al- -ž ---o b--- --t---. A-- u- b--- b--- h------ A-e u- b-z- b-d- h-t-v-. ------------------------ Ale už brzo budu hotový. 0
Soovid sa veel suppi? Ch-eš ------p-l--k-? C---- j---- p------- C-c-š j-š-ě p-l-v-u- -------------------- Chceš ještě polévku? 0
Ei, ma ei taha rohkem. Ne,--ž-n--hc-. N-- u- n------ N-, u- n-c-c-. -------------- Ne, už nechci. 0
Aga veel üht jäätist. A-e ---i-----ě--mrzli-u. A-- c--- j---- z-------- A-e c-c- j-š-ě z-r-l-n-. ------------------------ Ale chci ještě zmrzlinu. 0
Elad sa juba kaua siin? Bydl------y už ------? B----- t--- u- d------ B-d-í- t-d- u- d-o-h-? ---------------------- Bydlíš tady už dlouho? 0
Ei, alles esimest kuud. N-, t---ve j---- mě--c. N-- t----- j---- m----- N-, t-p-v- j-d-n m-s-c- ----------------------- Ne, teprve jeden měsíc. 0
Kuid ma tunnen juba palju inimesi. A-e---á---ž h---ě-l-dí. A-- z--- u- h---- l---- A-e z-á- u- h-d-ě l-d-. ----------------------- Ale znám už hodně lidí. 0
Sõidad sa homme koju? P-je-eš zít-a d--ů? P------ z---- d---- P-j-d-š z-t-a d-m-? ------------------- Pojedeš zítra domů? 0
Ei, alles nädalavahetusel. Ne, až ---í---d-. N-- a- o v------- N-, a- o v-k-n-u- ----------------- Ne, až o víkendu. 0
Aga ma tulen juba pühapäeval tagasi. Ale-přij-du zp-tky--- --ned-li. A-- p------ z----- u- v n------ A-e p-i-e-u z-á-k- u- v n-d-l-. ------------------------------- Ale přijedu zpátky už v neděli. 0
Kas su tütar on juba täiskasvanud? Je--v--- dc----u- d---ělá? J- t---- d---- u- d------- J- t-o-e d-e-a u- d-s-ě-á- -------------------------- Je tvoje dcera už dospělá? 0
Ei, ta on alles seitseteist. Ne, j- j- t-p--- sed---ct. N-- j- j- t----- s-------- N-, j- j- t-p-v- s-d-n-c-. -------------------------- Ne, je jí teprve sedmnáct. 0
Aga tal on juba poiss-sõber. A----ž-------te-e. A-- u- m- p------- A-e u- m- p-í-e-e- ------------------ Ale už má přítele. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Mida sõnad meile ütlevad

Maailmas on kokku mitu miljonit raamatut. Mitu neid siiani kokku on kirjutatud, on teadmata. Raamatutes peitub suur hulk teadmisi. Kui keegi suudaks kõik need raamatud läbi lugeda, teaks ta elu kohta väga palju. Sest raamatud näitavad meile, kuidas meie maailm muutub. Igal ajastul on oma raamatuid. Lugedes saame me aimu, mis on tol hetkel inimese jaoks oluline. Kahjuks ei suuda keegi kõiki raamatuid läbi lugeda. Kuid kaasaegse tehnoloogia abil saame me raamatuid analüüsida. Digitaliseerimise abil saab raamatuid salvestada nagu andmeid. Seejärel on võimalik antud sisu analüüsida. Nii saavad keeleteadlased teada, kuidas meie keel on muutunud. Veelgi huvitavam on aga lugeda sõnade sagedusi. Seda tehes saame teada, kui olulised mingid asjad on. Teadlased uurisid enam kui 5 miljonit raamatut. Antud raamatud pärinesid viimasest viiest sajandist. Kokku analüüsiti 500 miljardit sõna. Sõnade esinemise sagedus näitab, kuidas elasid inimesed siis ja kuidas elavad nad nüüd. Keel kajastab ideesid ja trende. Näiteks sõna mehed on kaotanud osa oma tähendusest. Tänapäeval kasutatakse seda harvemini kui varem. Sõna naised sagedus on aga hoopis tunduvalt tõusnud. Samuti saab sel moel aimu, mida meile süüa meeldib. Viiekümnendatel oli oluliseks sõnaks jäätis. Pärast seda muutusid populaarsekd sõnad pizza ja pasta . Viimasel paaril aastal on domineerima hakanud sõna sushi. Keelesõpradele on üks hea uudis... Meie keel kasum rohkem sõnu igal aastal!