Vestmik

et Omastavad asesõnad 1   »   cs Přivlastňovací zájmena 1

66 [kuuskümmend kuus]

Omastavad asesõnad 1

Omastavad asesõnad 1

66 [šedesát šest]

Přivlastňovací zájmena 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tšehhi Mängi Rohkem
mina – minu j- –-m-j /-m--- -s-ů- -----j-) já – můj / moje (svůj / svoje) j- – m-j / m-j- (-v-j / s-o-e- ------------------------------ já – můj / moje (svůj / svoje) 0
Ma ei leia oma võtit. N-můžu -aj----v-j kl-č. Nemůžu najít svůj klíč. N-m-ž- n-j-t s-ů- k-í-. ----------------------- Nemůžu najít svůj klíč. 0
Ma ei leia oma sõidukaarti. N--ů-u ------s--u j----n-u. Nemůžu najít svou jízdenku. N-m-ž- n-j-t s-o- j-z-e-k-. --------------------------- Nemůžu najít svou jízdenku. 0
sina – sinu ty-– t-ů------oje (---j-/----j-) ty – tvůj / tvoje (svůj / svoje) t- – t-ů- / t-o-e (-v-j / s-o-e- -------------------------------- ty – tvůj / tvoje (svůj / svoje) 0
Leidsid sa oma võtme? N-šel-js- -vů- k-í-? Našel jsi svůj klíč? N-š-l j-i s-ů- k-í-? -------------------- Našel jsi svůj klíč? 0
Leidsid sa oma sõidukaardi? Na-el--s- svo--jízd----? Našel jsi svou jízdenku? N-š-l j-i s-o- j-z-e-k-? ------------------------ Našel jsi svou jízdenku? 0
tema – tema on-–-je-o------ - svoj-) on – jeho (svůj / svoje) o- – j-h- (-v-j / s-o-e- ------------------------ on – jeho (svůj / svoje) 0
Tead sa, kus ta võti on? N-v-š--kde--e ---o-kl--? Nevíš, kde je jeho klíč? N-v-š- k-e j- j-h- k-í-? ------------------------ Nevíš, kde je jeho klíč? 0
Tead sa, kus ta sõidukaart on? N-ví-, kd- j---eh- ----e-ka? Nevíš, kde je jeho jízdenka? N-v-š- k-e j- j-h- j-z-e-k-? ---------------------------- Nevíš, kde je jeho jízdenka? 0
tema – tema o-a---j-jí --v---- sv--e) ona – její (svůj / svoje) o-a – j-j- (-v-j / s-o-e- ------------------------- ona – její (svůj / svoje) 0
Ta raha on kadunud. J-jí -e---e -so- -r-č. Její peníze jsou pryč. J-j- p-n-z- j-o- p-y-. ---------------------- Její peníze jsou pryč. 0
Ja ta krediitkaart on ka kadunud. A j----kre-it---ka-t- je--ak- pr-č. A její kreditní karta je také pryč. A j-j- k-e-i-n- k-r-a j- t-k- p-y-. ----------------------------------- A její kreditní karta je také pryč. 0
meie – meie m--–---š / na---(svůj-- --o--) my – náš / naše (svůj / svoje) m- – n-š / n-š- (-v-j / s-o-e- ------------------------------ my – náš / naše (svůj / svoje) 0
Meie vanaisa on haige. Ná- děde--k ----e-o---. Náš dědeček je nemocný. N-š d-d-č-k j- n-m-c-ý- ----------------------- Náš dědeček je nemocný. 0
Meie vanaema on terve. N--e bab--ka-j- zdrav-. Naše babička je zdravá. N-š- b-b-č-a j- z-r-v-. ----------------------- Naše babička je zdravá. 0
teie – teie v--–---š-- ---e--svů- - s-oj-) vy – váš / vaše (svůj / svoje) v- – v-š / v-š- (-v-j / s-o-e- ------------------------------ vy – váš / vaše (svůj / svoje) 0
Lapsed, kus on teie issi? Dě-i- k-e----váš---tí---? Děti, kde je váš tatínek? D-t-, k-e j- v-š t-t-n-k- ------------------------- Děti, kde je váš tatínek? 0
Lapsed, kus on teie emme? Dě-i, --e -e--aš- mami---? Děti, kde je vaše maminka? D-t-, k-e j- v-š- m-m-n-a- -------------------------- Děti, kde je vaše maminka? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Loominguline keel

Tänapäeval on loovus üks oluline omadus. Igaüks tahab olla loominguline. Sest loomingulisi inimesi peetakse intelligentseteks. Ka meie keel peaks olema loominguline. Varem püüdsid inimesed rääkida nii korrektselt kui võimalik. Täna peaks inimene rääkima nii loominguliselt kui võimalik. Näiteks võib tuua reklaami ja uue meedia. Nad illustreerivad hästi, kuidas on võimalik keelega mängida. Viimase 50 aasta jooksul on loovuse osatähtsus oluliselt kasvanud. Selle nähtusega tegelevad isegi teadlased. Psühholoogid, haridustöötajad ning filosoofid uurivad loomeprotsesse. Loovust defineeritakse kui võimet luua midagi uut. Seega loob loominguline kõneleja uusi keelendeid. Nendeks võivad olla sõnad või grammatilisi struktuurid. Keeleteadlased saavad loomingulist keelt uurides identifitseerida, kuidas keel muutub. Kuid mitte igaüks ei mõista antud uusi keelelisi elemente. Loomingulise keele mõistmiseks on vaja teadmisi. On vaja teada, kuidas keel töötab. Ja peab olema kursis maailmaga, kus rääkija elab. Alles siis on võimalik mõista, mida tahetakse öelda. Teismeliste släng on üheks selliseks näiteks. Lapsed ja noored leiutavad pidevalt uusi termineid. Täiskasvanud ei mõista tihtipeale neid sõnu. Nüüd on avaldatud isegi sõnaraamatuid, mis teismeliste slängi selgitavad. Aga raamatu ilmumise ajaks on tavaliselt sõnad juba pärast üht põlvkonda aegunud! Ent loomingulist keelt on võimalik õppida. Koolitajad pakuvad palju sellealaseid kursusi. Kõige tähtsam reegel on aga alati: aktiveerida oma sisemine hääl!