Vestmik

et midagi paluma   »   cs žádat o něco

74 [seitsekümmend neli]

midagi paluma

midagi paluma

74 [sedmdesát čtyři]

žádat o něco

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tšehhi Mängi Rohkem
Kas te saaksite mul juukseid lõigata? Mů-ete -- ostří-at--las-? M----- m- o------- v----- M-ž-t- m- o-t-í-a- v-a-y- ------------------------- Můžete mi ostříhat vlasy? 0
Mitte liiga lühikeseks, palun. Ne m-- n---átko, --o-í-. N- m-- n-------- p------ N- m-c n-k-á-k-, p-o-í-. ------------------------ Ne moc nakrátko, prosím. 0
Veidi lühemaks, palun. O--ě-- krat--- pros--. O n--- k------ p------ O n-c- k-a-š-, p-o-í-. ---------------------- O něco kratší, prosím. 0
Kas te saaksite need pildid ilmutada? M--e-e mi -y--la- fot-y? M----- m- v------ f----- M-ž-t- m- v-v-l-t f-t-y- ------------------------ Můžete mi vyvolat fotky? 0
Fotod on CD-plaadil. Fotky --o- -a c-déčk-. F---- j--- n- c------- F-t-y j-o- n- c-d-č-u- ---------------------- Fotky jsou na cédéčku. 0
Fotod on fotoaparaadis. F-tk- j-----e -o--k-. F---- j--- v- f------ F-t-y j-o- v- f-ť-k-. --------------------- Fotky jsou ve foťáku. 0
Kas te saaksite seda kella parandada? Mů--t- ----vi---- hodink-? M----- o------ t- h------- M-ž-t- o-r-v-t t- h-d-n-y- -------------------------- Můžete opravit ty hodinky? 0
Klaas on katki. Sklíč---je -o---t-. S------ j- r------- S-l-č-o j- r-z-i-é- ------------------- Sklíčko je rozbité. 0
Patarei on tühi. Bat-rie--e prá--ná. B------ j- p------- B-t-r-e j- p-á-d-á- ------------------- Baterie je prázdná. 0
Saaksite te seda särki triikida? Mů---e -yže-l-t -u-k--i-i? M----- v------- t- k------ M-ž-t- v-ž-h-i- t- k-š-l-? -------------------------- Můžete vyžehlit tu košili? 0
Saaksite te need püksid pesta? M--e-e v-č---i- -- k--h-t-? M----- v------- t- k------- M-ž-t- v-č-s-i- t- k-l-o-y- --------------------------- Můžete vyčistit ty kalhoty? 0
Saaksite te need kingad parandada? Můž-te -p-a----t--boty? M----- o------ t- b---- M-ž-t- o-r-v-t t- b-t-? ----------------------- Můžete opravit ty boty? 0
Saaksite te mulle tuld anda? Můž-t- m--př--á-i-? M----- m- p-------- M-ž-t- m- p-i-á-i-? ------------------- Můžete mi připálit? 0
Kas teil on tikke või välgumihklit? Má-- z-p-l---neb- ---al---č? M--- z------ n--- z--------- M-t- z-p-l-y n-b- z-p-l-v-č- ---------------------------- Máte zápalky nebo zapalovač? 0
Kas teil on tuhatoosi? Mů-e-e m----i-és----p---ík? M----- m- p------ p-------- M-ž-t- m- p-i-é-t p-p-l-í-? --------------------------- Můžete mi přinést popelník? 0
Suitsetate te sigareid? Kouř-t- --utn-ky? K------ d-------- K-u-í-e d-u-n-k-? ----------------- Kouříte doutníky? 0
Suitsetate te sigarette? K-u--te c--a---y? K------ c-------- K-u-í-e c-g-r-t-? ----------------- Kouříte cigarety? 0
Suitsetate te piipu? Kouř-te d--ku? K------ d----- K-u-í-e d-m-u- -------------- Kouříte dýmku? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Õppimine ja lugemine

Õppimine ja lugemine kuuluvad kokku. Muidugi, on see eriti tõsi, kui õppida võõrkeeli. Kes tahab õppida uut keelt, peab palju lugema. Lugedes võõrkeelset kirjandust töötleme me terveid lauseid. Meie aju õpib sõnavara ja grammatikat kontekstis. See aitab uut sisu kergemini meelde jätta. Meie mälul on üksikuid sõnu raskem meeles pidada. Lugedes õpime, millised tähendused sõnadel võivad olla. Selle tulemusena tekib meil uue keele taju. Loomulikultei tohi võõrkeelne kirjandus liiga keeruline olla. Kaasaegsed ja kriminovellid on tihti meelelahutuslikud. Päevalehtedel on see eelis, et nad on alati päevakohased. Õppimiseks sobivad ka lasteraamatud ja koomiksid. Pildid hõlbustada uuest keelest arusaamist. Sõltumata sellest, millise kirjanduse valid - see peaks olema lõbus! Et keel oleks mitmekesine, peaks loos palju juhtuma. Kui sa ei leia midagi erilist, võid kasutada ka septsiaalseid õpikuid. Algajatele mõeldud lihtsate tekstidega raamatuid on palju. Kasuta lugemisel sõnaraamatut. Kui sa ei tea sõna tähendust, vaata see sõnaraamatust järele. Lugemine aktiveerib meie aju ja me suudame uusi asju õppida kiiremini. Kogu kõik sõnad, mida sa ei tea, ühte faili kokku. Sel moel võid antud sõnu alati üle vaadata. Abiks on ka, kui võõrad sõnad tekstis alla joonida. Siis tunnete need järgmine kord kohe ära. Su edusammud tulevad palju kiiremini, kui loed iga päev võõrkeelset teksti. Meie aju õpib kiiresti uut keelt imiteerima. Võib juhtuda, et lõpuks hakkad võõrkeeles isegi mõtlema...