Vestmik

et Omadussõnad 2   »   cs Přídavná jména 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [sedmdesát devět]

Přídavná jména 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tšehhi Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. Má- n- s--- m---- š---. Mám na sobě modré šaty. 0
Mul on punane kleit seljas. Má- n- s--- č------ š---. Mám na sobě červené šaty. 0
Mul on roheline kleit seljas. Má- n- s--- z----- š---. Mám na sobě zelené šaty. 0
Ma ostan musta koti. Ko---- č----- t----. Koupím černou tašku. 0
Ma ostan pruuni koti. Ko---- h----- t----. Koupím hnědou tašku. 0
Ma ostan valge koti. Ko---- b---- t----. Koupím bílou tašku. 0
Mul on vaja uut autot. Po------- n--- a---. Potřebuji nové auto. 0
Mul on vaja kiiret autot. Po------- r----- a---. Potřebuji rychlé auto. 0
Mul on vaja mugavat autot. Po------- p------- a---. Potřebuji pohodlné auto. 0
Seal üleval elab vana naine. Ta- n----- b---- n----- s---- ž---. Tam nahoře bydlí nějaká stará žena. 0
Seal üleval elab paks naine. Ta- n----- b---- n----- t----- ž---. Tam nahoře bydlí nějaká tlustá žena. 0
Seal all elab uudishimulik naine. Ta- n----- b---- n----- z------ ž---. Tam nahoře bydlí nějaká zvědavá žena. 0
Meie külalised olid toredad inimesed. Na-- h---- b--- m---. Naši hosté byli milí. 0
Meie külalised olid viisakad inimesed. Na-- h---- b--- z------- l---. Naši hosté byli zdvořilí lidé. 0
Meie külalised olid huvitavad inimesed. Na-- h---- b--- z------- l---. Naši hosté byli zajímaví lidé. 0
Mul on armsad lapsed. Má- m--- d---. Mám milé děti. 0
Aga naabritel on ulakad lapsed. Al- m- s------ m--- d--- d---. Ale mí sousedé mají drzé děti. 0
Kas teie lapsed on head? Js-- v--- d--- h----? Jsou vaše děti hodné? 0

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...