Vestmik

et Arsti juures   »   kk At the doctor

57 [viiskümmend seitse]

Arsti juures

Arsti juures

57 [елу жеті]

57 [elw jeti]

At the doctor

[Därigerde]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kasahhi Mängi Rohkem
Mul on aeg arsti juures. М-н дәр---рг--жа----а---н. М-- д-------- ж----------- М-н д-р-г-р-е ж-з-л-а-м-н- -------------------------- Мен дәрігерге жазылғанмын. 0
M-- dä-i-e-ge jazıl-a-mın. M-- d-------- j----------- M-n d-r-g-r-e j-z-l-a-m-n- -------------------------- Men därigerge jazılğanmın.
Mu aeg on kella kümneks. Мені -а-ылд-- -ақ-ты са--т --. М--- қ------- у----- с---- о-- М-н- қ-б-л-а- у-қ-т- с-ғ-т о-. ------------------------------ Мені қабылдау уақыты сағат он. 0
Meni qa-ıl-a- w-q-------at on. M--- q------- w----- s---- o-- M-n- q-b-l-a- w-q-t- s-ğ-t o-. ------------------------------ Meni qabıldaw waqıtı sağat on.
Kuidas on teie nimi? Тегі--з --м? Т------ к--- Т-г-ң-з к-м- ------------ Тегіңіз кім? 0
T--iñ----im? T------ k--- T-g-ñ-z k-m- ------------ Tegiñiz kim?
Palun võtke ootetoas istet. К-т- --л-е----е ----------ң-з. К--- б--------- о---- т------- К-т- б-л-е-і-д- о-ы-а т-р-ң-з- ------------------------------ Күту бөлмесінде отыра тұрыңыз. 0
Küt--b-l-esi----ot-ra--u--ñ--. K--- b--------- o---- t------- K-t- b-l-e-i-d- o-ı-a t-r-ñ-z- ------------------------------ Kütw bölmesinde otıra turıñız.
Arst tuleb kohe. Дә--г---қаз---к-ле--. Д------ қ---- к------ Д-р-г-р қ-з-р к-л-д-. --------------------- Дәрігер қазір келеді. 0
D-rig-r----i---ele--. D------ q---- k------ D-r-g-r q-z-r k-l-d-. --------------------- Däriger qazir keledi.
Kus te kindlustatud olete? Сі- қ-й ж---е -а--а-д-р-лға---з? С-- қ-- ж---- с----------------- С-з қ-й ж-р-е с-қ-а-д-р-л-а-с-з- -------------------------------- Сіз қай жерде сақтандырылғансыз? 0
S-- q-- je-d- --q-an---ılğ-n-ı-? S-- q-- j---- s----------------- S-z q-y j-r-e s-q-a-d-r-l-a-s-z- -------------------------------- Siz qay jerde saqtandırılğansız?
Mis saan ma teie heaks teha? Сізг---ан-а- к---- -өр----й-н? С---- қ----- к---- к---------- С-з-е қ-н-а- к-м-к к-р-е-е-і-? ------------------------------ Сізге қандай көмек көрсетейін? 0
Sizge ---day-----k körs-t-y--? S---- q----- k---- k---------- S-z-e q-n-a- k-m-k k-r-e-e-i-? ------------------------------ Sizge qanday kömek körseteyin?
On teil valud? Б-р----і-із --ыра--а? Б-- ж------ а---- м-- Б-р ж-р-ң-з а-ы-а м-? --------------------- Бір жеріңіз ауыра ма? 0
Bi--je-i--- aw-r----? B-- j------ a---- m-- B-r j-r-ñ-z a-ı-a m-? --------------------- Bir jeriñiz awıra ma?
Kus teil valutab? Қ-й -ер--і--а---ад-? Қ-- ж------ а------- Қ-й ж-р-ң-з а-ы-а-ы- -------------------- Қай жеріңіз ауырады? 0
Qay--eri--z --ır--ı? Q-- j------ a------- Q-y j-r-ñ-z a-ı-a-ı- -------------------- Qay jeriñiz awıradı?
Mul on pidevalt seljavalud. А---м -не-і -----п -----ы. А---- ү---- а----- т------ А-қ-м ү-е-і а-ы-ы- т-р-д-. -------------------------- Арқам үнемі ауырып тұрады. 0
A--a--ünem- a----p--ur-d-. A---- ü---- a----- t------ A-q-m ü-e-i a-ı-ı- t-r-d-. -------------------------- Arqam ünemi awırıp turadı.
Mul on tihti peavalud. Мені--б--ым-ж-і--у-р---. М---- б---- ж-- а------- М-н-ң б-с-м ж-і а-ы-а-ы- ------------------------ Менің басым жиі ауырады. 0
M-niñ-ba-ı--j-i --ı--dı. M---- b---- j-- a------- M-n-ñ b-s-m j-i a-ı-a-ı- ------------------------ Meniñ basım jïi awıradı.
Mul on mõnikord kõhuvalud. К-йде іш-м--уырады. К---- і--- а------- К-й-е і-і- а-ы-а-ы- ------------------- Кейде ішім ауырады. 0
K--d----im-aw-ra-ı. K---- i--- a------- K-y-e i-i- a-ı-a-ı- ------------------- Keyde işim awıradı.
Võtke palun ülakeha paljaks! Б-л-е де----ше--н-ңі-! Б---- д---- ш--------- Б-л-е д-й-н ш-ш-н-ң-з- ---------------------- Белге дейін шешініңіз! 0
B------eyin---ş-n--iz! B---- d---- ş--------- B-l-e d-y-n ş-ş-n-ñ-z- ---------------------- Belge deyin şeşiniñiz!
Heitke palun voodile! Куш--ка-а---ты--з! К-------- ж------- К-ш-т-а-а ж-т-ң-з- ------------------ Кушеткаға жатыңыз! 0
Kw-e--ağ- j-t-ñız! K-------- j------- K-ş-t-a-a j-t-ñ-z- ------------------ Kwşetkağa jatıñız!
Vererõhk on korras. Қан -ысы-ы ----п-ы. Қ-- қ----- қ------- Қ-н қ-с-м- қ-л-п-ы- ------------------- Қан қысымы қалыпты. 0
Q-n-q-s-m- ---ı---. Q-- q----- q------- Q-n q-s-m- q-l-p-ı- ------------------- Qan qısımı qalıptı.
Ma teen teile süsti. Ме- с-з-е--әр- е-емін. М-- с---- д--- е------ М-н с-з-е д-р- е-е-і-. ---------------------- Мен сізге дәрі егемін. 0
Me- s-z-e---ri e--min. M-- s---- d--- e------ M-n s-z-e d-r- e-e-i-. ---------------------- Men sizge däri egemin.
Ma annan teile tablette. Сі-ге --рі----емін. С---- д--- б------- С-з-е д-р- б-р-м-н- ------------------- Сізге дәрі беремін. 0
S-z-e--ä-- --r-m--. S---- d--- b------- S-z-e d-r- b-r-m-n- ------------------- Sizge däri beremin.
Ma annan teile apteegi jaoks retsepti. Сізге--әрі-анаға р--е-т ж-з---б--емі-. С---- д--------- р----- ж---- б------- С-з-е д-р-х-н-ғ- р-ц-п- ж-з-п б-р-м-н- -------------------------------------- Сізге дәріханаға рецепт жазып беремін. 0
Si----dä-ix-na-a re---- jazı--b-r-mi-. S---- d--------- r----- j---- b------- S-z-e d-r-x-n-ğ- r-c-p- j-z-p b-r-m-n- -------------------------------------- Sizge därixanağa recept jazıp beremin.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Pikad sõnad, lühikesed sõnad

Sõna pikkus sõltub selle sisu informatiivsusest. Nii väidab üks Ameerikas tehtud uuring. Teadlased hindasid kümne erineva Euroopa keele sõnu. Seda tehti arvuti abiga. Arvuti analüüsis erinevaid sõnu vastava programmiga. Valemi abil arvutati sõnade sisu informatiivsust. Tulemused olid selged. Mida lühem on sõna, seda vähem on selles teavet. Huvitaval kombel kasutame me lühemaid sõnu rohkem kui pikki. Põhjus võib peituda keele tõhususes. Kui me räägime, keskendume me kõige olulisemale. Seega vähese sisuga sõnad ei pea olema pikad. See tagab, et me ei kuluta liiga palju aega ebaolulistele asjadele. Pikkuse ja sisu vastastikkusel sõltuvusel on veel üks eelis. Nii jääb lause informatiivne sisu alati samaks. See tähendab, et me ütleme teatud aja jooksul samas mahus teavet. Näiteks saame me kasutada vaid mõnda pikka sõna. Aga lühikesi sõnu saame me kasutada palju rohkem. See ei ole tähtis, millised sõnad me valime: informatiivne sisu jääb samaks. Selle tulemusena on meie kõnel järjepidev rütm. Ja nii on kuulajal meid lihtsam jälgida. Kui informatsiooni hulk pidevalt muutuks, oleks seda raske hoomata. Kuulajad ei suudaks meie kõnega kohaneda. Seega arusaamine muutuks raskendatuks. Seega, kes tahab end võimalikult hästi arusaadavaks teha, peaks kasutama lühikesi sõnu. Sest lühikesi sõnu on lihtsam mõista kui pikki. Niisiis järgi põhimõtet: Keep It Short and Simple! (tõlge: Räägi lihtsalt ja lühidalt!) Kokkuvõtvalt KISS!