Vestmik

et Arsti juures   »   da Hos lægen

57 [viiskümmend seitse]

Arsti juures

Arsti juures

57 [syvoghalvtreds]

Hos lægen

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Mul on aeg arsti juures. J-g---r--- t-d---- læ-e-. J-- h-- e- t-- h-- l----- J-g h-r e- t-d h-s l-g-n- ------------------------- Jeg har en tid hos lægen. 0
Mu aeg on kella kümneks. J---------- k-o-ke- --. J-- h-- t-- k------ t-- J-g h-r t-d k-o-k-n t-. ----------------------- Jeg har tid klokken ti. 0
Kuidas on teie nimi? H--d -r --t-n-v-? H--- e- d-- n---- H-a- e- d-t n-v-? ----------------- Hvad er dit navn? 0
Palun võtke ootetoas istet. Ta- ----- i ve-t-væ--lse-. T-- p---- i v------------- T-g p-a-s i v-n-e-æ-e-s-t- -------------------------- Tag plads i venteværelset. 0
Arst tuleb kohe. Læ-en-kommer s--r-. L---- k----- s----- L-g-n k-m-e- s-a-t- ------------------- Lægen kommer snart. 0
Kus te kindlustatud olete? Hvo- -r d- ----ikre-? H--- e- d- f--------- H-o- e- d- f-r-i-r-t- --------------------- Hvor er du forsikret? 0
Mis saan ma teie heaks teha? H------n --g-gør--fo---ig? H--- k-- j-- g--- f-- d--- H-a- k-n j-g g-r- f-r d-g- -------------------------- Hvad kan jeg gøre for dig? 0
On teil valud? H-r--- s--rter? H-- d- s------- H-r d- s-e-t-r- --------------- Har du smerter? 0
Kus teil valutab? H--r -ør d-t-o---? H--- g-- d-- o---- H-o- g-r d-t o-d-? ------------------ Hvor gør det ondt? 0
Mul on pidevalt seljavalud. J-- --r----id s--r--r-i----g-n. J-- h-- a---- s------ i r------ J-g h-r a-t-d s-e-t-r i r-g-e-. ------------------------------- Jeg har altid smerter i ryggen. 0
Mul on tihti peavalud. Je---a- tit-h---d----. J-- h-- t-- h--------- J-g h-r t-t h-v-d-i-e- ---------------------- Jeg har tit hovedpine. 0
Mul on mõnikord kõhuvalud. J-g -a---ogle-gan-----ve-i-e. J-- h-- n---- g---- m-------- J-g h-r n-g-e g-n-e m-v-p-n-. ----------------------------- Jeg har nogle gange mavepine. 0
Võtke palun ülakeha paljaks! T---tøjet -- ov--kropp-n. T-- t---- a- o----------- T-g t-j-t a- o-e-k-o-p-n- ------------------------- Tag tøjet af overkroppen. 0
Heitke palun voodile! Vær -ø---t læ-g---ig--å -r----n! V-- s-- a- l---- d-- p- b------- V-r s-d a- l-g-e d-g p- b-i-s-n- -------------------------------- Vær sød at lægge dig på briksen! 0
Vererõhk on korras. Blo---yk-et -r i --den. B---------- e- i o----- B-o-t-y-k-t e- i o-d-n- ----------------------- Blodtrykket er i orden. 0
Ma teen teile süsti. Je--g--e- --g -- --d-p--j-n--g. J-- g---- d-- e- i------------- J-g g-v-r d-g e- i-d-p-ø-t-i-g- ------------------------------- Jeg giver dig en indsprøjtning. 0
Ma annan teile tablette. J-g gi--r---g-no-l- ta---t--r. J-- g---- d-- n---- t--------- J-g g-v-r d-g n-g-e t-b-e-t-r- ------------------------------ Jeg giver dig nogle tabletter. 0
Ma annan teile apteegi jaoks retsepti. J---give--d---e-----ep--ti--a-o---et. J-- g---- d-- e- r----- t-- a-------- J-g g-v-r d-g e- r-c-p- t-l a-o-e-e-. ------------------------------------- Jeg giver dig en recept til apoteket. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Pikad sõnad, lühikesed sõnad

Sõna pikkus sõltub selle sisu informatiivsusest. Nii väidab üks Ameerikas tehtud uuring. Teadlased hindasid kümne erineva Euroopa keele sõnu. Seda tehti arvuti abiga. Arvuti analüüsis erinevaid sõnu vastava programmiga. Valemi abil arvutati sõnade sisu informatiivsust. Tulemused olid selged. Mida lühem on sõna, seda vähem on selles teavet. Huvitaval kombel kasutame me lühemaid sõnu rohkem kui pikki. Põhjus võib peituda keele tõhususes. Kui me räägime, keskendume me kõige olulisemale. Seega vähese sisuga sõnad ei pea olema pikad. See tagab, et me ei kuluta liiga palju aega ebaolulistele asjadele. Pikkuse ja sisu vastastikkusel sõltuvusel on veel üks eelis. Nii jääb lause informatiivne sisu alati samaks. See tähendab, et me ütleme teatud aja jooksul samas mahus teavet. Näiteks saame me kasutada vaid mõnda pikka sõna. Aga lühikesi sõnu saame me kasutada palju rohkem. See ei ole tähtis, millised sõnad me valime: informatiivne sisu jääb samaks. Selle tulemusena on meie kõnel järjepidev rütm. Ja nii on kuulajal meid lihtsam jälgida. Kui informatsiooni hulk pidevalt muutuks, oleks seda raske hoomata. Kuulajad ei suudaks meie kõnega kohaneda. Seega arusaamine muutuks raskendatuks. Seega, kes tahab end võimalikult hästi arusaadavaks teha, peaks kasutama lühikesi sõnu. Sest lühikesi sõnu on lihtsam mõista kui pikki. Niisiis järgi põhimõtet: Keep It Short and Simple! (tõlge: Räägi lihtsalt ja lühidalt!) Kokkuvõtvalt KISS!