Vestmik

et Arsti juures   »   nn At the doctor

57 [viiskümmend seitse]

Arsti juures

Arsti juures

57 [femtisju / sju og femti]

At the doctor

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Mul on aeg arsti juures. E--h-r-t----hjå----e-. E- h-- t--- h-- l----- E- h-r t-m- h-å l-g-n- ---------------------- Eg har time hjå legen. 0
Mu aeg on kella kümneks. Eg har-t-me-k--k-----. E- h-- t--- k----- t-- E- h-r t-m- k-o-k- t-. ---------------------- Eg har time klokka ti. 0
Kuidas on teie nimi? Kv---- -amne- --t-? K-- e- n----- d---- K-a e- n-m-e- d-t-? ------------------- Kva er namnet ditt? 0
Palun võtke ootetoas istet. Se----g p--v-n----mm--- e- d- ---ll. S-- d-- p- v----------- e- d- s----- S-t d-g p- v-n-e-o-m-t- e- d- s-i-l- ------------------------------------ Set deg på venterommet, er du snill. 0
Arst tuleb kohe. Leg-n--je--s--r-. L---- k--- s----- L-g-n k-e- s-a-t- ----------------- Legen kjem snart. 0
Kus te kindlustatud olete? K-a---r-------s-k--? K--- e- d- f-------- K-a- e- d- f-r-i-r-? -------------------- Kvar er du forsikra? 0
Mis saan ma teie heaks teha? Kva-kan -g hjel-------me-? K-- k-- e- h----- d-- m--- K-a k-n e- h-e-p- d-g m-d- -------------------------- Kva kan eg hjelpe deg med? 0
On teil valud? Har--u-s-ert--? H-- d- s------- H-r d- s-e-t-r- --------------- Har du smerter? 0
Kus teil valutab? K-ar --er-det----dt? K--- g--- d-- v----- K-a- g-e- d-t v-n-t- -------------------- Kvar gjer det vondt? 0
Mul on pidevalt seljavalud. E----r --lt-d---n-t - -ygg-n. E- h-- a----- v---- i r------ E- h-r a-l-i- v-n-t i r-g-e-. ----------------------------- Eg har alltid vondt i ryggen. 0
Mul on tihti peavalud. Eg h-- -----vo--t --h---de-. E- h-- o--- v---- i h------- E- h-r o-t- v-n-t i h-v-d-t- ---------------------------- Eg har ofte vondt i hovudet. 0
Mul on mõnikord kõhuvalud. E- h-- av o- t-- v---t - --g--. E- h-- a- o- t-- v---- i m----- E- h-r a- o- t-l v-n-t i m-g-n- ------------------------------- Eg har av og til vondt i magen. 0
Võtke palun ülakeha paljaks! K-- d--ta--v -eg p--ov--k--ppen? K-- d- t- a- d-- p- o----------- K-n d- t- a- d-g p- o-e-k-o-p-n- -------------------------------- Kan du ta av deg på overkroppen? 0
Heitke palun voodile! L--- de-----be---n, er-----ni--. L--- d-- p- b------ e- d- s----- L-g- d-g p- b-n-e-, e- d- s-i-l- -------------------------------- Legg deg på benken, er du snill. 0
Vererõhk on korras. B-o-t-y-k----r - ord--. B---------- e- i o----- B-o-t-y-k-t e- i o-d-n- ----------------------- Blodtrykket er i orden. 0
Ma teen teile süsti. E--gj-----g-----p---t-. E- g--- d-- e- s------- E- g-e- d-g e- s-r-y-e- ----------------------- Eg gjev deg ei sprøyte. 0
Ma annan teile tablette. E- g-ev-deg t-blet---. E- g--- d-- t--------- E- g-e- d-g t-b-e-t-r- ---------------------- Eg gjev deg tablettar. 0
Ma annan teile apteegi jaoks retsepti. Eg -jev-deg -in-r--e-t -il-apo-eket. E- g--- d-- e-- r----- t-- a-------- E- g-e- d-g e-n r-s-p- t-l a-o-e-e-. ------------------------------------ Eg gjev deg ein resept til apoteket. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Pikad sõnad, lühikesed sõnad

Sõna pikkus sõltub selle sisu informatiivsusest. Nii väidab üks Ameerikas tehtud uuring. Teadlased hindasid kümne erineva Euroopa keele sõnu. Seda tehti arvuti abiga. Arvuti analüüsis erinevaid sõnu vastava programmiga. Valemi abil arvutati sõnade sisu informatiivsust. Tulemused olid selged. Mida lühem on sõna, seda vähem on selles teavet. Huvitaval kombel kasutame me lühemaid sõnu rohkem kui pikki. Põhjus võib peituda keele tõhususes. Kui me räägime, keskendume me kõige olulisemale. Seega vähese sisuga sõnad ei pea olema pikad. See tagab, et me ei kuluta liiga palju aega ebaolulistele asjadele. Pikkuse ja sisu vastastikkusel sõltuvusel on veel üks eelis. Nii jääb lause informatiivne sisu alati samaks. See tähendab, et me ütleme teatud aja jooksul samas mahus teavet. Näiteks saame me kasutada vaid mõnda pikka sõna. Aga lühikesi sõnu saame me kasutada palju rohkem. See ei ole tähtis, millised sõnad me valime: informatiivne sisu jääb samaks. Selle tulemusena on meie kõnel järjepidev rütm. Ja nii on kuulajal meid lihtsam jälgida. Kui informatsiooni hulk pidevalt muutuks, oleks seda raske hoomata. Kuulajad ei suudaks meie kõnega kohaneda. Seega arusaamine muutuks raskendatuks. Seega, kes tahab end võimalikult hästi arusaadavaks teha, peaks kasutama lühikesi sõnu. Sest lühikesi sõnu on lihtsam mõista kui pikki. Niisiis järgi põhimõtet: Keep It Short and Simple! (tõlge: Räägi lihtsalt ja lühidalt!) Kokkuvõtvalt KISS!